Itaalias Pisas asuv kuulus viltune kellatorn pole ainuke, mis peale ehitamist enam ideaalselt püstises asendis ei seisa. Selliseid torne on mujalgi, mõni isegi päris kuulus.

Alustame kõige maailmakuulsamatest tornidest. Milline on kuulsaim torn maailmas? Üks kandidaatidest on kindlasti Londoni Big Ben ja see sobib ideaalselt ka Pisa torni viltuste kaaslaste sekka.

1. Pisa torn, Pisa, Itaalia

Maailma kuulsaim viltune torn hakkas kalduma kohe peale ehitamist, kuna vundamendialune pinnas osutus liiga pehmeks. Torn oleks vahepeal ümber kukkunud ja suleti 1990. aastal, et alustada kaldumist pidurdavate töödega. 2008. aastal eemaldati torni alt pehmet pinnast ja asendati betooniga, nii et lõpuks vajumine peatus. Praegu on torn kaldu ligi neli kraadi ja alates 2011. aastast võivad turistid jälle selle sisse ronida.

2. Big Ben, London, Suurbritannia

Torn on kaldu 0,26 kraadi, mis teeb tipus kõrvalekaldeks vertikaalasendist 43 cm. Kaldumine põhja suunas algas 2003. aastal kiirusega 0,9 millimeetrit. Arvatakse, et põhjuseks on suurlinnas käivad maa-alused tööd: tunnelite rägastik on pannud vana ehitise vundamendi vajuma.

3. Kaks Torni, Bologna, Itaalia

Bologna siluett nägi keskajal välja nagu Manhattanil — linnamüüride vahele olid rikkad perekonnad püstitanud hulga taevasse kõrguvaid torne, millest pikimad ulatusid rohkem kui saja meetri kõrgusele. Enamus neist on tänapäevaks hävinud, suur osa lammutati eelmisel sajandil või kukkusid ise kokku. Kaks kuulsaimat on aga alles: Asinelli Torn (97 m) ja Garisenda Torn (48 m). Lühem vajub juba üsna viltu, tipu kalle püstiasendist on 3,2 meetrit.

4. Burano torn, Veneetsia, Itaalia

Veneetsia vajub aja jooksul sügavamale ja pole ime, et ka mõni torn, mis merre ehitatud linna püstitati, kipub küljele vajuma. Burano saarel asuv San Martino kiriku kellatorn ongi juba üsna viltu kaldunud. Veneetsias on teisigi kalduma hakanud torne, näiteks San Giorgio dei Greci või Santo Stefano tornid.

5. Suurhuseni viltune kabel, Saksamaa

Suurhuseni kabel.

27-meetrine kabelitorn on üks viltusemaid maailmas: kaldenurk üle viie kraadi ehk tunduvalt rohkem, kui Pisal. 1450ndatel ehitatud kabel rajati tammepalkidest parvedele põhjavette, kuid 19. sajandil alustatud ulatuslikud kuivendustööd jätsid ka vundamendi all olevad palgid kuivale. Nii need mädanema hakkasid ja torn kaotas kindla jalgealuse.

6. Frankenhauseni kiriku kellatorn, Saksamaa

Tegemist oli ühe kiireimini kalduva kellatorniga: 6 sentimeetrit aastas. Et kaldumine tornile saatuslikuks ei saaks, kogus kohalik omavalitsus 1,2 miljonit eurot konserveerimistöödeks. Nüüd on torni ümberkukkumise oht möödas.

7. Nevjanski kellatorn, Venemaa

Uuralite üks kuulsamaid torne ehitati Peeter Suure poolt. Kaldumise põhjuseks on ilmselt jälle ebastabiilne pinnas torni all. 57,6 meetri kõrgune ehitis on tipust kaldu vertikaalasendi suhtes kaks meetrit ja 20 sentimeetrit.

8. Huqiu pagood, Suzhou, Hiina

47 meetri kõrgune pagood on raske ja tugev kivist ehitis, mis vajub väga aeglaselt. Sajandite jooksul on kaldumist tipus kogunenud 2,33 meetrit vertikaalasendist.

9. Huzhu pagood, Tianma, Hiina

Ka see iidne torn võistleb maailma kõige enam kaldus torni tiitli pärast, ehkki Guinnessi rekord on praegu Suurhuseni nimel. Kaldenurk on 6,87 kraadi ehk rohkem, kui Pisal ja Suurhusenil. 1079. aastal ehitatud 18,8-meetrine pagood rajati ühe äärega kaljule, teine osa vundamendist toetus aga mudasele pinnasele. Kaldumine algas kohe pärast torni valmissaamist. Lisaks on ehitis saanud ka tugevaid kahjustusi: maapinna kõrgusel on müüris mitme meetri laiune auk, mis tekkis peale seda, kui keegi kohalik oli leidnud torni müüri juurest iidseid münte. Teisedki tulid müürist kive eemaldama, et veel varandust leida. Viltune vaatamisväärsus asub vaid mõnikümmend kilomeetrit Shanghaist, kuid hoopis rohkem külastatakse Shanghai lähedal asuvat Pisa torni koopiat kui seda.

10. Eesti kõige viltusemad: Barclay maja, Kiipsaare, Peetri kirik

Kiipsaare tuletorn.

Eestiski on viltuvajunud torne, tuletorne ja majasid. Kõige rohkem viltune oli mõni aeg tagasi Kiipsaare tuletorn — 8-9 kraadi, kuid 2008. aastal liikus see tormiga jupp maad mere poole ning on nüüd vaid 1-2 kraadi kaldu.

Teine tuntud viltune ehitis on Barclay maja Tartus, kus asub Tartu Kunstimuuseum. Viltuvajumise põhjus on jälle vundamendialuses ebavõrdses olukorras: üks sein on ehitatud kunagisele tugevale linnamüürile, teine aga vaiadele, mis aja jooksul ära vajusid.

Viljandimaal Karksi-Nuias asub viltune kirikutorn — Karksi Peetri kiriku kellatorn, mis hakkas vajuma oru suunas. 1995. aastal ehitati sellele uus tugevam aluspõhi ja 33,5-meetrise torni kalle jäi pidama 205 cm juures.