Reisijuht soovitab: kuhu minna nädalavahetusel esimese lumega?

 (9)
Reisijuht soovitab: kuhu minna nädalavahetusel esimese lumega?
Jussi nõmm.Foto: Kaido Einama

Ilmateate järgi täna algav ja üle Eesti leviv lumesadu teeb maastikuvaated helgemaks, kuid jää ja libedus panevad hoiduma näiteks laudteedest. Reisijuht soovitab, millised rajad sobiks esimese lumega.

1. Jussi järvede matkarada

Soodla jõe sild. Foto: Kaido Einama

Põhja-Kõrvemaa on igal aastaajal üsna kindla peale minek. Eriti kindel on mõnus matkaelamus Jussi järvede kandist. Laudteid praktiliselt pole (mõned lühikesed jupid siiski leiduvad, aga taheda maaga saab neid vältida). Enne järvedeni jõudmist saab ületada maalilise Jussi nõmme ja militaarhuvilistele leidub seal veel raja ääres ka mõni pommilehter või lõhkenud pommikest.

Järved võivad nädalavahetuseks juba jääs olla. Inimest see veel ei kanna. Lumi võib teha mõnelt oosilt laskumise libedaks, kuid üldiselt on ligi 8 km pikkune retk jõukohane kõigile. Järvede äärest leiab ka mitu ametlikku piknikuplatsi.

Seotud lood:

Kogu rada on hästi märgistatud, raja alguses on ka kaart. Lõpuks jõuab teekonna algusse tagasi.

Alusta siit - Koersilla patklast.

2. Neeruti mäed

Neeruti Kalevipoeg. Foto: Kaido Einama

Nii nagu Jussi järvede juures, nii saab ka Neeruti mägedes hakkama libedal laudteel ukerdamata, kui jää ja lumi juhtuvad laupäeval-pühapäeval maha tulema. Natuke on vaid mäenõlvadel turnimist.

Neerutis oosiharjadel jalutades saab aimu, millised nägid välja kunagised muinas-Eesti maanteed. Need olidki soode vahel oosiharjadel, kus oli alati kuiv ja tuul viis ka suurema lume minema.

Neeruti on seotud Kalevipoja lugudega ning ühe ilusa järve kaldalt leiab isegi Kalevipoja kuju. Nõukogude ajal plaaniti siia rajada suusakeskus, aga lõpuks otsustati siiski Otepää kasuks.

Alusta siit.

3. Keila-Joa park

Keila-Joa pargi sildadele hakkavad armulukud taas tekkima. Foto: Kaido Einama

Ehkki ilusaim aeg, kui vahtrad ja kastanid värvilisi lehti langetasid on juba möödas, saab Keila-Joa pargis loodusest energiasahmaka kätte ka siis, kui esimene kerge lumi maha on tulnud. Joal võib olla juba esimesi jäätunud purikaid. Keila jõe äärses pargis saab värskele lumele esimesi jälgi teha. Kui on viitsimist pikemalt jalutada, võib isegi mere äärde jõuda ja liivarannas uidata.

Alustada saab nii jõe paremkaldalt hüdroelektrijaama juurest kui vasakkaldalt väikesest parklast. Teekonna pikkus (kaar)sillani allavoolu ja tagasi on vaid mõni kilomeeter. Avatud on värskelt restaureeritud Keila-Joa mõis, mis on üks ilusamaid Eestis koos pargiga - sisse saab piletiga, mõnedel õhtutel on kontserdid.

Alusta siit.

4. Taevaskoja

Neitsikoobas. Foto: (CC) VillaK / Wikipedia

Eesti TOP 5 külastatuima vaatamisväärsuse hulka kuuluv matkarada on küll kohati laudteede ja treppidega, kuid esimese kerge lumega ikkagi läbitavad. Moodsad laudteed on lumega kergelt kõnnitavad ja metallsõrestikust trepid lume- ja jäävabad. 

Kõige mugavam on Taevaskoja liivakivipaljanditele ligi pääseda läbi Taevaskoja küla sõites ja mitte lastes end eksitada erinevate puhkekohtade siltidest. Ikka otse edasi üle raudtee läbi asula pruuni sildini, mis juhatab Saesaare parkimiskohani.

Saesaare hüdroelektrijaamani pole parklast palju. Nüüd võib valida, kas minna üle veskitammi ja jätkata matka jõe vasakkaldal või suunduda kohe paremat kallast pidi edasi väikesele metsa-õpperajale, kuni tuleb vastu Väike-Taevaskoda ja sild enne suurt liivakivipaljandit. Samast on näha ka Neitsikoobas, mida teiselt kaldalt üldse ei näegi. Neitsikoopas pesitsevad tuvid.

Üsna kiirelt hakkab edasi minnes paistma liimpuidust kaarsild ja Suur-Taevaskoda selle taga. Sillast saab üle, et paljandit ka ülaltpoolt, jõe teiselt kaldalt vaadata. Kuigi edasi võib veel liikuda Otteni ehk Siimu sillani, võiks nüüd juba tagasi pöörduda. Näeb "Viimsest Reliikviast" tuttavat Gabrieli puud, Salakuulaja kivi ja ohvrikivi. Parklasse tagasi jõudes näitab GPS läbitud teepikkuseks natuke üle kolme kilomeetri.

Alusta siit.