Ühest küljest on Filipiinidele, Madagaskarile või Kolumbiasse reisimine tore — ruumi, mille muidu haaraksid enda alla triibulised kampsunid ja vanaema kootud villasokid, saab rahus loovutada lühikestele pükstele ja rannarätikule. Siiski pea meeles, et ilma mõningate lisaesemeteta paljudesse eksootilistesse riikidesse seiklema minna ei tasu.


  • Sääsetõrjevahend. Kuigi ka meil on levinud tüütud pisikesed sääsed, siis paljudes troopilistes riikides lendavad ohvrite otsinguil ringi moskiitod. Kuigi kasvault üldiselt väiksemad, võivad nad tekitada tunduvalt paksemat pahandust, kui meie oma kodused sääsepoisid. Nimelt levitavad moskiitod mitmeid haigusi, tuntuim neist on ehk malaaria. Niisiis tasub tõrjet kasutada hoolikamalt, lisaks on hullemates kohtades mõistlik kanda pikkade varrukate ja säärtega riideid.

  • Taaskasutatav veepudel. Kuumas keskkonnas kulub vett päeva jooksul tunduvalt rohkem. Suurim vedelikukadu toimub läbi higistamise ning kui piisavalt vedelikke tagasi ei tarbi, tekitab see peavalu. Tihti kardetakse, et selle põhjustajaks on mõni troopiline haigus, kuigi tegelikult saaks uimasust lihtsasti ennetada, juues päeva jooksul piisavalt vett. Taaskasutatavat veepudelit saad hõlpsasti korduvalt täita, lisaks on see keskkonnasõbralik.

  • Päikesekreem — ja tugevama faktoriga, kui sa üldiselt oled harjunud kasutama. Paljudes soojades maades käib päike tunduvalt kõrgemalt, kui ta teeb seda Eestis, ja on ka selle võrra intensiivsem. Heledatele eestlastele soovitan kasutada minimaalselt 50SPF kaitsega kreeme.


Päikesekreemi tasub troopilistes maades kasutada ka siis, kui ilm on pilves. Foto: Madle Timm


  • Peakate. Oled sa siis mütsisõber, kübarate austaja või eelistad lihtsalt õhukese salli üle pea visata — mõistlik on see igal juhul. Kui päike passib parajasti seniidis, täpselt pea kohal ja kõrvetab, mis jaksab, tasub oma pead ja sellega kogu keha kaitsta küll. Tõsised päikesepisted võivad halvimal juhul lõppeda haiglas — parem siis juba ennetada.

  • Kõhutabletid. Süües organismi jaoks esmakordselt midagi uut ja harjumatut, võib ta ka ootamatult reageerida. Isegi kui kohalik toit pole pisikutega saastunud, võib juhtuda, et meie endi seedeelundkond pole harjunud teatud sorti bakteritega. Kõhulahtisus on kõige tavapärasem häda, mis kaugetes maades reisides ette tuleb. Niisiis pole üldse paha mõte kanda kaasas mõnda tabletti selle leevendamiseks.

  • Plätud. Sõltuvalt sihtriigist ning seal parajasti valitsevatest ilmaoludest — vihmahooaeg või kuiv periood — kuluvad kerged jalavarjud igal juhul ära. Vihma puhul võivad tänavad ja teed muutuda hetkega voolavaks jõeks, mis üldiselt ei ole puhas. Muda, tolm ja prügi teevad kõik teistsorti jalanõud lirtsuvaks ja mustaks, plätud saab aga hõlpsasti ära loputada ning edasi minna. Kuiva ilmaga on aga lihtsalt liigselt palav, et vaevata end tossude või kingadega.


Selleks, et hoida end kursis erinevate reisinippide ja sihtriikide kirjeldustega, kiika SIIA!

Joo piisavas koguses vett! Eriti kehtib see juhul, kui oled aktiivsem - matkad džunglis ja mägedes või spordid randades. Foto: erakogu

Lugesid just Hulkurplika päevikute 76. osa.

Madle Timm on 26-aastane eestlanna, kes pärast mitmeid lühemaid rännakuid planeedi eri otstesse sai aru, et reisijumal (või kurat) on halastamatu ning tema küüsist on raske lahti rabeleda. Nii otsustas ta seljakoti pikemalt selga kleepida ja mööda ilma hulkuma minna.

Hoia silma peal ka hulkurplika tegemistel