Santiago tundus esialgu hirmuäratav. Maandusime hilisööl ja pidime tegema aega parajaks, et hommikul couchsurfingus meile diivanit pakkunud Conzalo uksele koputada. Seega liikusime linna vahel kella 7-8 vahel hommikul, kui kõik poed ja kohvikud olid kinni ning linn tundus üsna kõle. See mulje aga muutus tohutult nende nelja päeva jooksul, mis me seal veetsime.

Esmalt, meile peavarju pakkuv Conzalo on lihtsalt super külalislahke ja temaga oli väga tore koos aega veeta. Ta andis meile hulganisti soovitusi, kuhu minna ja mida vaadata ning lisaks võttis aega, et enamik matkadest meiega koos läbi teha.

Nagu ikka Lõuna-Ameerika linnades, tuleb kindlasti külastada Plaza de Armast. See oli ka meie esimene n-ö turismiatraktsioon. Õnneks asus meie korter kesklinnas ja kõigest paarikümneminutilise jalutuskäigu kaugusel linna keskväljakust. Väljakut ümbritsesid uhked katedraalid ja kirikud ning muidugi ei puudunud seal rütmikas latiino muusika. Kaija oleks vist sinna seda muusika ja tantsu etendust vaatama jäänudki, kui tihe graafik ei oleks meid sundinud edasi liikuma.

Meile soovitati külastada ka Merco Centrali, mis on tuntud värskete mereandide poolest. Jalutasime kiiresti turust mööda, kuna meie jaoks oli kohalike restoranipidajate müügitöö natuke liiast ja nagu tüüpilised eestlased, tundsime, nagu meid rünnataks. Samuti tundus see turg natuke liiga kallis olevat. Conzalo soovitas meil pigem süüa turul, mis asub Mercado Centralist üle tee ehk Mercado de Abastos, kuna seal olevat natuke taskukohasemad hinnad. Me otsustasime aga ka selle vahele jätta, kuna agressiivsetest müügimeestest oli meil kõrini ning kõhud ei olnud ka kuigi tühjad.

Külastasime ka imeilusat Santa Lucia parki kesklinnas. See on lihtsalt kaunis paik, kus mõnusalt ringi jalutada, aega veeta ning jäätist limpsida.

Paari päeva jooksul külastasime ka La Chascona muusemi, mis on pühendatud kuulsale poeedile. Jäime muuseumis käiguga väga rahule, kuna üldiselt meile n-ö kodumuuseumid meeldivad. Põnev on ju vaadata, kuidas rikkad ja kuulsad on elanud. Lisaks oli muuseum väga hästi üles ehitatud ja informatiivne. Julgeme seda kindlasti soovitada kõigile, kes Santiagosse satuvad. Teine muuseum, kust läbi astusime oli kohaliku muusiku Violeta Parra muuseum.

Vaatamisväärsustest oli aga kirss tordi peal Baha tempel. See asub üsna kaugel linnast väljas, kuid on kahtlemata väärt kohalejõudmise vaeva. Meil vedas, sest meiega ühinesid Conzalo sõbrad, seega ei pidanud me metroo ega bussidega mässama, vaid saime kohale autoga. Tempel ise on väga muljetavaldav. See sümboliseerib lootuse lille ja on paik kõigile… Tempel on rajatud ideaalse koha peale, kuna mäe nõlvalt on näha kogu Santiagot oma täies hiilguses.

Conzalo tutvustas meile ka natuke kohalikku kööki ja viis meid restorani, kus saime maitsta pastel de choclot. See on kindlasti üks toit, mille retsepti võtame koju kaasa. Lisaks tutvustas Conzalo meile ka empanadase kultuuri. Tšiilis on poolkohustuslik maitsta pina empanadaseid ehk veiselihaga, muna ja oliividega täidetud traditsioonilisi pirukaid. Kui Tšiili seltskond läheb õhtul välja baari õlut jooma, siis selle kõrvale on poolkohustuslik süüa friikartuleid, mis on üle kuhjatud veiseliha ning juustuga. See on n-ö traditsiooniline kogu laua snäkk nagu Eestis süüakse küüslauguleibu. Muidugi ei puudunud meie Santiagos veedetud õhtute kõrvalt ka korralik vein. Tšiilis on veiniga lihtne, mine lihtsalt vali mingi pudel poest ja võid kindel olla, et see on kvaliteetvein. Eriliselt palju ei pea oma pead veini üle murdma.

Santaigos olles õnnestus teha meil ka üks n-ö matkapäev. Kuna Conzalo on ka suuremat sorti matkaja, siis ta kutsus meid enda ja oma sõbrannaga kaasa Santiago lähistel San Jose del Maipos asuvaid koskesid avastama. Lähistel tähendas muidugi üsna mitut tundi autos veetmist. Nii suures riigis kui Tšiili ei ole midagi lähedal. Sõitsime peaaegu et Argentiinasse välja. Aga me ei kurtnud, sest see paik, kuhu me läksime, oli tõesti imekaunis. Kuigi jah, suvisel ajal oli seal vesi sogane ja võib-olla ehk mitte nii kaunis kui muidu, aga sellegipoolest oli meil põnev. Turnisime mööda juga üles, kuniks jõudsime kõrgema koseni. Sulistasime seal natuke külmas vees ja nautisime vaikust ja rahu, sest peale meie ei olnud seal hingelistki.

Edasi anti meile valida, et kas minna vaatama veel ühte suuremat koske või võtta ette lühike matk Mirador de Condoresele ehk kondorite vaateplatvormile. Matk pidi olema lihtne ja lauge maa peal (nii meile vähemalt väideti). Seega otsustasime jalutuskäigu kasuks. Üsna ruttu selgus, et nn lihtne matk tähendab 2 tundi jutti mäest üles kõmpimist. Me ei olnud selleks kuigi hästi valmistunud, kuna Jaanusel olid jalas crocsid ja Kaijal tavalised vabaaja jalatsid. Olime üsna tusased, aga rügasime ikka end kuidagi tolmust mäenõlva mööda üles. Kohale jõudes vallandus aga meeletu õnnetunne, sest vaated, mis meile avanesid, olid lihtsalt imelised! Asusime õhtusööki ette valmistama ja veini ning juustu nautima. Olime õnnega koos, sest meie pea kohal tiirles mitmeid kondoreid. Inimesed, kes meile olid mäest alla vastu matkanud, väitsid, et neil ei õnnestunud ühtegi näha, aga meie nägime kohe mitut! Võib-olla oli asi ka hilises ajas, kuna jõudsime kohale vahetult enne päikeseloojangut ja linnud tulid oma pesadest välja toitu otsima. Seega saime ühes kondoritega ka seda imetleda. Kuigi pidime kottpimedas end mäest alla kooserdama, siis olime tehtud matkaga ülirahul ja õnnelikud. See ehk oli meie esmane kogemus kottpimedas keset kõrbe ümbritsetuna kaktustest mööda tundmatut matkarada ringi ekselda. Õnneks särasid tähed nii ilusalt, et me ei lasknud ennast isegi sellest häirida, et vahetevahel teelt eksisime. Lõpp hea, kõik hea – jõudsime siiski elusalt ja tervelt Santiagosse tagasi.

Kokkuvõtvalt jäime nelja Santiagos veedetud päevaga väga rahule. Avastasime, et meil tuleks edaspidi kindlasti rohkem couchsurfingut kasutada, kuna kohalikelt saab hoopis teistsuguseid soovitusi, kui need, mida leiab internetist. Conzalo tegi meie Santiagos veedetud aja tõeliselt eriliseks ja tuhat tänu talle selle eest!

Vaata Santiago galeriid:

Kaija ja Jaanuse tegemisi saad jälgida nende blogist — SIIT!

Polarstepist saad jälgida nende asukohta hetkel — vaata SIIA!

Instagramist leiad põnevaid lugusid Kaija ja Jaanuse senistest seiklustest — vaata SIIT!