Kuidas oli võimalik reisida siis, kui isegi Soome sõitmiseks oli viisat vaja? Meie jaoks on juba ammu uus normaalsus, et viisa passis on midagi eksootilist, kollektsioneerimist väärt.
Ent samal ajal kui ühed leiutavad maailmakodaniku passi, ehitavad teised usinalt müüre. Neid kerkib Euroopasse pagulaste eemal hoidmiseks, rääkimata maailma kuulsaimast müürikavandist USA-Mehhiko piiril.
Käisin mõne nädala eest Viirelaiul, kus paarkümmend aastat tagasi oli iga elaniku kohta umbes üks piirivalvur (hea küll, seal elaski ainult üks perekond). Majakavahi maja uued peremehed on toonud laiule uue elu.
Saare ainsat majapidamist ümbritses müür, mis kaitses tuule eest. See ehitati ajal, kui suuri puid maja ümber veel polnud. Praegused peremehed lammutasid esimese asjana müüri. Ega mehed, kes ostavad üksikule laiule üksiku maja, ilmselt raamides ega müürides mõtlegi.
Lammutustööd pidid nad hiljem kahetsema, sest laiul elavad 500 lammast olid kohe hoovi peal kutsumata külalistena platsis.
Aga ikkagi oli värskendav tunda innukat usku müürideta maailma võimalusse.
Ma ei tea, kui palju on siin vähereligioosses riigis inimesi, kes arvavad, et saame mõnes järgmises elus uue võimaluse näha maailma ja selle värvikaid inimesi. Või et ühel päeval kohtume kõik sõbralikult paradiisis – seni ehitame rahulikult müüre ja istume omaette. Aga kui juhtub nii, et ühel päeval oleme me sellest kõigest ja üksteisest lihtsalt ilma? Päriseks.
Kasutage aega, kui müüre on veel vähe, ja sõitke võimalikult palju ringi! Ükskõik kas Viirelaiule või kuhugi mujale, kus on kindla peale soe.
