Pärnu kaotab jõuka Põhjamaade turisti, soomlaste vähenemine kõige drastilisem


Turistid Pärnus
Turistid PärnusFoto: Ago Tammik

Pärnumaad külastava turisti profiil on viimase viie aastaga muutunud oluliselt baltikumikesksemaks – seni heameelega Pärnusse puhkama tulnud Põhjamaade turisti asemel külastavad linna aina rohkem eestlased ja lätlased.

Pärnumaa turismistatistikast selgub, et soomlastest turistide vähenemine on viimase viie hooaja jooksul olnud kõige drastilisem just kõrghooajal ehk juunist augustini. Viimasel kolmel hooajal jõuab Pärnusse järjest vähem ka Rootsi turiste. Sel aastal on soomlastest turistide arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud 1,6% ja rootslaste arv 7%.

TÜ Pärnu kolledži turismiosakonna juhataja Heli Müristaja sõnul näitavad numbrid selgelt, et Pärnu probleemid on jätkuvalt hooajalisus ning olemasoleva kliendibaasi ammendumine. "Põhjamaade puhkajate seas on peale kasvanud uus seeniorite ja terviseturistide põlvkond, kelle vajadused reisimisel on eelmisest erinevad ning kelle jaoks on oluliseks teguriks sihtkoha hea ligipääsetavus. Tänapäeva pensionärid reisivad palju ning neil on varasemast rohkem raha, mis teeb neist head spaakliendid, kes võiks hea meelega Pärnus puhata,” ütles Müristaja. "Seeniorid käivad puhkusereisidel meelsasti ka hooajaväliselt, ent nende jaoks on vajalik võimalikult mugav ühendus sihtkohaga. Pärnu praegusele olukorrale tooks leevenduse uute transpordiühenduse loomine lendude ja kiirrongi näol.”

Seotud lood:

Keskeltläbi kuni nädala Pärnumaal puhkava Põhjamaade turisti asemel jõuavad suvepealinna aina rohkem eestlased ja lätlased. Viimasel kolmel hooajal on nõudlus puhkusekohtade järele Pärnus kasvanud lätlaste seas stabiilselt 25-30% aastas. “Turismiettevõtjad on sunnitud senisest rohkem arvestama siseturuga ja lätlastest klientidega, kes viibivad siin lühiajaliselt ning ei kuluta sihtkohas nii palju kui jõukamad Põhjamaade turistid,” sõnas Müristaja. “See lööb aga hinna alla ning kuigi üldised mahunumbrid näitavad pisut kasvu, jääb Pärnusse seetõttu tulemata arvestatav osa välismaist raha.”

Et spaaklientide Pärnus viibimise aeg on vähenenud, kinnitab ka Tervis ravispaahotelli juhatuse liige Jaan Ratnik. “Lätlasi tuleb küll juurde, viimased 4-5 aastat on tõusuprotsent korralik, ent nende puhul on puhkus väga selgelt lühiajaline ehk 1-2 ööd,” ütles Ratnik. “See paneb kohe piiri ette, kui palju nad raha maakonda jätavad.”

SA Pärnumaa Turism juhataja Kaire Ilus nendib, et Pärnu nõrk ühendatus jätab täna piirkonna ilma arvestatavast osast potentsiaalsest turismitulust ning seeläbi vähenevad piirkonna konkurentsivõime ja kohalike elanike elatustase. “Väljapool suvehooaega jõuab Pärnusse pigem niiöelda säästuklient, mis paneb ettevõtted tugeva hinnasurve alla ja sellest tulenevalt ei saa ettevõtted maksta töötajatele piisavat palka, mis omakorda jätab jälje piirkonna elanike sissetulekutele,” selgitas ta. Lahendusena näeb Ilus, et Pärnu peaks keskenduma uutele turgudele ja sihtrühmadele, kes on valmis kvaliteetse teenuse eest rohkem maksma.

Täna külastavad ärituristid rohkem Tallinnat ja Tartut. Pärnu nõrga ühendatuse tõttu reisivad välismaised terviseturistid pigem Riiga ja Jurmalasse või Kesk-Euroopasse.