Pariisis küpseb taksosõda
Taksosõda algas Pariisis sellest, et pikalt kestnud protektsionistlikku taksomonopoli Prantsuse pealinnas ähvardavad lõpetada uued ettetellitavad taksod, millega pole senised tegijad harjunud.
Pariisi taksojuhid on tuntud kui ebaviisakad, valjult muusikat mängivad, mitte kunagi krediitkaarte vastu võtvad ja kohe alguses 10 eurot taksomeetrile ettetellimise eest ette keeravad tegelased, keda on kõigele lisaks ka väga raske leida, kui taksot peaks vaja minema.
Pariisis elav saksa fotograaf Martin Pietz nentis, et kui taevast kukub paar esimest vihmapiiska, on taksod alati kadunud: "kui sul õnnestubki lõpuks mõni peatada, on nad reeglina väga ebaviisakad ja kui sihtkoht ei jää nende koduteele või lõunasöögikohta, siis nad soovitavad järgmise takso otsida."
Oma 18 tuhande autoga on Pariisi taksopark jäänud põhimõtteliselt sama suureks, kui 1950ndatel, samal ajal kui näiteks Londonis on 23 tuhat musta taksot, mida saab peatada ka tänaval ja 40 000 ettetellitavat taksot ehk nn minicabi.
Vaatamata sellele, et taksosid on Pariisis alati puudu, suudab taksofirmade lobby põhja lasta kõik katsed taksondust liberaalsemaks reguleerida.
Charles de Gaulle andis taksojuhtidele alla 1958. aastal, kui pariisi ringtee blokeeriti, president Nicolas Sarkozy loobus aga 2008. aastal taksoturule sekkumast pärast kolmepäevast liikluse halvamist.
Nüüd on aga le taxi parisieni valitsemisaeg lõppemas, kuna hiljuti muudetud seadus liberaliseerib natukene taksoturgu, lubades ka nn turistisõidukeid koos juhiga. Neid nimetatakse Prantsumaal VTC-deks - kohalikeks minicabideks ehk ettetellitavateks taksodeks.
29-aastane taksofirma Chauffeur-Prive tegevjuht Yan Hascoët alustas 18 kuud tagasi 20 autoga, kuid tema äri on plahvatuslikult laienenud. Praegu on tal 320 autot, 15 tuhat klienti ja nädalane kasv 15 protsenti. "Meie juhid on ülikonnas ja punase lipsuga, nad avavad uksi, on viisakad ja meie autodes võib tunda end koduselt," ütles ta Daily Telegraphile, "nad ei mängi autos valjult oma muusikat ja ei lobise, kui klient seda ei soovi - see on lihtsalt mugav autojuhi teenus, mida on Prantsusmaalt praegu raske leida."
VTC-d tulevad kohale vaid ettetellimisel ja neid ei saa tänaval peatada. Kuid tänu nutitelefonide arengule ja asukohamääramisele saab alati endale lähima sõiduki kutsuda. See aga on vihastanud taksoliitu, mis süüdistab uustulnukaid reeglite rikkumises.
"Meie peame maksma 240 tuhat eurot taksolitsentsi eest ja saame kindla piirkonna, kus tohime tegutseda, aga nemad maksavad vaid 100 eurot ja võivad tegutseda kus tahes," ütles Jean-Michel Rebours Pariisi Taksoliidust. Et seda nende meelest ebaõiglast tegevust lõpetada, nõuab taksoliit minimaalse 15-minutilise ooteaja kehtestamist tellitavatele taksodele hetkest, mil telllimus tehakse kuni kliendi pealevõtmiseni.
Tellitavate taksode operaatorid aga ütlevad, et 15-minutine viiteaeg on mõeldud konkurentsi kõrvaldamiseks. "Kuidas me saame kliendile öelda peale saabumist, et peame nüüd kaheksa minutit seisma, enne kui sõitma saab hakata?" küsis Yan Mascoet.
"Prantsuse valitsus kardab Pariisi taksojuhte. Samasugused suhted on valitsusel Prantsuse farmeritega. Nad kaitsevad suuri tegijaid," arvab Richard Derbera, raamatu "Kuhu taksod lähevad?" autor ja "Linn liikumises" instituudi liige. "Kakskümmend aastat tagasi ütlesin ma endale, et Pariisis pole võimalik selles osas midagi muuta ja see on naeruväärne. Kuid me peame. Me peame siin midagi muutma hakkama."
