Mägedesse ekspeditsioonile minejatel on reeglina kaks kotti, väike seljakott jua suur seljakott, kuhu peab mahtuma kogu elamine, pluss 30% kotist võtavad enda alla söögid. Matkajatele on alati väga suureks probleemiks pagasi kaalupiirangud. Näiteks Katrini suur kott kaalus 37 kilo, aga Turkish Airlines’i kaalupiirang kõikides suundades on 30 kilo. Nii et selleks, et üldse lennukisse saada, tuli mõned kilod reisikaaslaste kottidesse pakkida. Katrini väike kott sisaldas nelja kaamerat ja muud tehnikat ja kaalus 12 kilo.

Käesoleva ekspeditsiooni ühel liikmel juhtus aga selline asi, et uue üle 300 euro maksnud suure seljakoti õmblus rebenes — nii hullusti, et MacGyveri teibiga, mis matkajatel alati kaasas on, enam ka parandada ei kannatanud. Katkise kotiga aga juba ei matka. Mis siis muud, kui saadeti satelliitseadmega signaal, et tuleb helistada tarniijale ja öelda, et vaja on põhimõtteliselt kohe uut kotti. Kummalisel moel olukord laheneski, sest kaks grupi liiget tulid hiljem järele ja sain tarnijalt kaasa uue koti, mis oli tegelikult juba kellelegi teisele broneeritud. Rebenenud kott saadetakse põhjalikku ekspertiisi.

Nii see elu alpinistidestel käib, õnnestumised ja takistused. Reisijuht hoiab neil silma peal.

Grupi tegemistega saad end kursis hoida SIIN!

Reaalajas näed grupi asukohta SIIT!

Loe Reisijuhti ka homme samal ajal, sest siis saad teada, mis üldse peab kotti pakkima, kui lähed mägesid vallutama. Neid asju pole vähe...