Esimeseks sammuks saab olema järgmisel aastal kosmosesse saadetav Asgardia satelliit. Mingisugust maapinnal asuvat osa kosmoseriik omama ei hakka, Asgardia peaks plaanide järgi koosnema Maa ümber orbiidil olevaist ja ühendatud satelliitidest ja kosmoseseadmetest ning -jaamadest, mille võrgustik moodustab iseseisva riigi oma seaduste ning valitsus- ja regulatiivorganitega.

Ašurbeili loodab, et sõltumatu kosmoseriik saab ka ÜRO liikmeks. Plaane tutvustati lähemalt eile Pariisis toimunud pressikonverentsil. Mees võib tunduda hullumeelne, ent tegu on kõrgel ametipostil oleva persooniga - ta on UNESCO kosmoseteaduste komitee ja ka ühe Viinis asuva rahvusvahelise kosmoseuuringute keskuse (AIRC) juht.

"Asgardia iva seisneb kosmoses rahu tagamises ja selle vältimises, et maapealsed konfliktid sinna üle ei kandu," teatas Ašurbeili.

Lisaks satelliitidele on plaanis avastusretked Päikesesüsteemis ning kaugemalgi kosmoses, samuti kosmiliste ohtude (kosmoseprügi, meteoorkehad) eest kaitsvate kilpide konstrueerimine. Nagu koduleht selgitab, on Asgardia "maapealsetest seadustest sõltumatu platvorm teadustööks, paik orbiidil, mis on tõeline eikellegimaa."

Riigi kodanikuks saab Asgardia kodulehel, ent paraku ei selgu sealt kusagilt kõige olulisem ehk see, millal avaneb võimalus kodus reaalselt pambud kokku pakkida, selga võtta ja mõnda kosmosesse plaanitavasse Asgardia jaama (jah, neid plaanitakse, ent lähemast tehnoloogiast hetkel veel asgardialased rääkida ei taha) elama sõita. Odav lõbu see igatahes olema ei saa - praegu on üks odavamaid kosmoselende, mis viib mõnesaja kilomeetri kõrgusele Maast, ette võetav Falcon 9 raketiga, mille ühe sõidu hind jääb 60-65 miljoni dollari vahele. ISS-i ehk rahvusvahelise kosmosejaama ehitamine läks maksma sada miljardit dollarit ja selle puhul tegid koostööd 18 riiki. Nii et õnneks või kahjuks võib arvata, et Asgardia jääb pelgalt kurioosumiks - ehkki kodulehel on end kosmoseriigi kodanikeks registreerinud juba peaaegu 50 000 inimest.