Fjodor Dostojevski ei mõelnud “Kuritööd ja karistust” (1866) kirjutades kindlasti, et peagi käivad inimesed raamatust näpuga järge ajades Peterburi linnaekskursioonil ja selleks saab palgata isegi eksperdist giidi.
Gregory David Robertsi “Shantaram” (2003) on poolbiograafiline romaan ühest Austraalia vanglast põgenenud tüübist, kellel õnnestub Indiasse jõuda, seal uuued sõbrad leida, slummis elada - seal avada väike kliinik – siiski ka India vanglasse sattuda ning läbi ime ja altkäemaksude pääseda Austaaliale väljaandmisest ning siis lõpuks õigele teele ka jõuda. See on parim Mumbai reisijuht kohtadesse, kuhu te kunagi tegelikult reisida ei taha.

Londonis elanud Eesti krimikirjanik Egert Anslan viis oma põnevusromaani “407 karaati” (2010) tegevuse just sinna. Et peategelasest juveelivaras on Londonis uustulnukas – kuid üsna kultuuri- ja gurmeelembene uustulnukas – saab tema jälgedes läbi käia linna muuseumid, galeriid, pargid ja Michelini tärnidega restoranid.

Banana Yoshimoto (1988)
 “Köök” on viib nii sügavale Jaapani ellu, et seda lugenud ent Jaapanis mitte käinud inimesed peavad võtma sekundi mõtlemispausi, kui keegi uurib, kas nad Jaapanisse ka reisinud on.

Kõik raamatud on eesti keeles ilmunud.