20.07.2017, 21:07
NATSIDE HOONED: Vaata pilte Hitleri-aegsetest ehitistest, mis on tänini säilinud
FOTO:
Hitleri-aegne arhitektuur oli suur ja võimas ning tekitas vaatajas hirmu ja austust. Nagu paljudel sakslastel oli ka Hitleril suur huvi muistse Kreeka ja Rooma vastu. Seetõttu otsustas füürer koos oma peaarhitekt Albert Speeriga võtta kasutusele uus, konservatiivne ja monoliitne stiil.
Seesugune arhitektuur pidi jätma esteetilise mulje ja näitama nii Hitleri kui ka Kolmanda riigi vankumatut võimu. Kuigi suurem osa hoonetest hävisid sõjas, on mõned nendest siiani säilinud ja kasutuses.
10. Berliini Olümpiastaadion
Staadion sai oma nime 1936. aastal toimunud suveolümpiamängude järgi ja see renoveeriti 2004. aastal. 1936. aasta suveolümpiamängudel võitsid enamik medaleid sakslased. Samas ajas Hitlerit närvi mustanahaline jooksja Jesse Owens, kes võitis neli kuldmedalit. Staadioni disain on saanud palju mõjutusi antiikarhitektuurist. Ala mahutab ligi 100 000 inimest. Staadion valmis kaks aastat (1934-1936).
9. Berliini Olümpiaküla
Lisaks Berliini Olümpiastaadionile ehitati 1934. aastal ka olümpiaküla, mis asub Elstalis. Koht asub Berliini kesklinnast umbes 30 kilomeetri kaugusel ja sisaldab ühe- ja kahekorruselisi majakesi. Alal on ka söökla, bassein ja treenimiskoht. Hoonetekompleks pidi mahutama 4000 sportlast. Teise maailmasõja ajal kasutati ala haiglana. 1945. aastal võttis olümpiaküla üle Nõukogude armee ja kohast sai militaarala. Mõnede allikate sõnul tegutses seal ka KGB. Olümpiaküla on proovitud aastate jooksul renoveerida ja sinna korraldatakse ka erinevaid ekskursioone.
8. Prora puhkekeskus
1936. aastal käskis Natsi-Saksamaa juht Adolf Hitler ehitada Rügeni saarele Prorasse 10 000 toaga puhkekuurort. Sellest sooviti teha maailma suurim puhkusepaik Kolmanda riigi kodanikele. Hoone asub rannast vaid 150 meetri kaugusel ja sinna plaaniti rajada kõikvõimalike mugavustega paik parimaks puhkuseks. Ehitis koosneb kaheksast samasugusest külg külje kõrvale ehitatud hoonest, mille kogupikkuseks on 4.3 kilomeetrit. Ehitus jäi aga Teise maailmasõja tõttu pooleli. Tänini pole seal midagi tehtud, kuid Saksamaa kinnisvaraarendaja Metropole Marketing omandas ala õigused 2013. aastal ja plaanib hooned taastada ja koha välja ehitada suursuguseks puhkekompleksiks. Arendus loodetakse tervikuna lõpetada 2022. aastaks.
7. Flak-tornid
Torne on kokku kaheksa tükki ja need on maapealsed õhutõrje eesmärgil ehitatud kindlustatud laskeavadega ehitised. Berliinis asub kolm torni, kaks tükki Hamburgis ja kolm tükki Viinis. Torne kasutas Luftwaffe, et kaitsta Natsi-Saksamaad teiste riikide õhurünnakute eest Teise maailmasõja ajal. Torne kasutasid pommitamise ajal ka tsiviilisikud varjendina.
6. Tribüün Nürnbergis
Tegemist on suure alaga, mis asub Nürnbergis ja kus korraldati erinevaid parteiüritusi. Saksa keeles kannab koht nimetust Reichsparteitagsgelände. Just seal pidas Adolf Hitler oma kuulsaid kõnesi. Tegemist pole mitte ainult ühe või kahe ehitisega vaid hoonetekompleksiga, millest suurim on 1935. aastal ehitatud kongresside hall. Hoone arhitektideks on Ludwig ja Franz Ruff. Algselt pidi hoone mahutama 50 000 inimest. Maja kõrgus on 39 meetrit ja diameeter on 250 meetrit. Hoone disainimisel said arhitektid inspiratsiooni Roomas asuvast Colosseumist.
5. Müncheni Kunstimaja
Hoone arhitektiks on Paul Ludwig Troost ja see on esimene omalaadne natside ehitatud hoone, mis annab edasi Hitleri-aegset stiili. Samuti oli Troost Hitleri üks lemmikuid ja seetõttu kannavad nii Troosti kui ka Speeri disainitud hooned väga paljustki edasi just Hitleri visiooni. Hoone ehitati ajavahemikus 1933-1937.
4. Lennundusministeerium Berliinis
Kui hoone 1936. aastal ehitati oli see suurim selleaegne büroohoone. Hoone on tuntuim selle poolest, et seal asus Natsi-Saksamaa lennundusministeerium. Maja arhitektiks on prominentne Ernst Sagebiel. Maja peetakse tüüpiliseks näiteks Hitleri-aegsest arhitektuurist, sest see on hiiglaslik. Hoones on kokku seitse korrust, 2800 ruumi, 4000 akent, 17 trepikoda ja 7 kilomeetrit koridore. Maja ehitamine võttis aega vaid 18 kuud. Täna asub hoones finantsministeerium.
3. Keromani allveelaevabaas
Allveelaevabaas asub Lorientis, mis on sadamalinn Prantsusmaal Bretagne’i piirkonnas. See ehitati sinna, sest 1940. aastal leidis admiral Karl Donitz, et tal on vaja baasi. Nimelt sai just sellest baasist alguse operatsioonid kurikuulsate Saksa allveelaevadega, mida kutsutakse ka u-paatideks. Hooned ehitati vahemikus 1941-1942 ja sinna mahtus korraga kuni 30 allveelaeva. Hiljem oli baas prantslaste käes ja alates 1997. aastast on see kasutuseta.
2. NS-Ordensburgen
Kohe kui natsid olid Saksamaal võimule tulnud, soovis Hitler kindlustada, et ka järeltulevad põlved oleksid nii-öelda õige mõtlemisega, mistõttu tuli teha ümberkorraldusi haridussüsteemis. NS-Ordensburgen on saksakeelne üldnimetus kolmele koolile, mis asusid kindluse moodi hoonetes ja asusid küllaltki eraldatud paigas. Kooli võeti vastu ainult nii-öelda puhtaverelisi aarialasi vanuses 25-30 eluaastat. Samuti oli kooli sissesaamise eelduseks hea füüsiline vorm.
1. Kotkapesa
Kui Hitlerist sai kantsler, hakkasid Obersalzbergi linnas toimuma muutused. Nimelt meeldis Hitlerile koht nii väga, et see suleti rahvale. Obersalzbergi kolis Hitler koos Eva Brauniga, Luftwaffe juht Hermann Göring, natsipartei sekretär Martin Bormanning ja arhitekt Albert Speer. Samuti rajati alale barakid valvemeeskonnale ja hiiglaslik farm kasvuhoonetega. Kotkapesa asub aga Oberzalzbergist seitsme kilomeetri kaugusel. Sinna viib mägitee, mis lõpeb jalakäijate tunneliga, millest pääseb liftini. Kotkapesa ise asub 50 meetri kõrgusel ja hoone kõige olulisem ruum on suur saal, keset mida asub hiiglaslik kamin, mille kinkis Hitlerile Mussolini. Hitler ise kasutas Kotkapesa aga võrdlemisi vähe. Ta käis seal umbes paarikümnel korral, kui korraldati vastuvõtte.
Allikas: warhistoryonline.com
