Nädalavahetusel rappa: viis laudteed, kuhu praegu matkale minna
1. Kakerdaja raba
Tegemist on paljude loodusemeeste ja loodusfotograafide meelest Eesti ühe ilusaima rabaga. Seda läbib laudtee, millel pikkust 4-5 kilomeetrit. Endise Noku talu juurest saab alustada teekonda läbi raba Kakerdaja järveni. Jalga tasub panna kummikud, sest järve juurest edasi Mõnuvere poole liikudes on järvekaldal koht, kus tee jääb kohati vee alla. Kummikutega saab siiski läbi.
Kakerdaja laudtee lõpeb teisel pool raba, nii et edasi on võimalus kas sama teed pidi parklasse auto juurde tagasi tulla, minna ringiga ümber raba või organiseerida Mõnuvere tee juurde teine auto, millega algusse tagasi sõita.
Teekond algab siit (ja samas on ka piknikukoht katusealusega).
2. Pääskula rabarada
See on üks väheseid rabaradu, mis asub linnas. Seega pole vaja kaugele sõita, isegi ühistranspordiga saab lähedale. Paraku pole sellel matkateel küll nii ilusaid laukaid ja rabamaastikke kui Kakerdajas, kuid laudteel saab ikkagi rabaskäigu tunde kätte. Vaatetornist näeb üle kunagi tulekahjus kannatada saanud metsa ning paistab ka Mustamäe suusahüppetorn.
Tagasi jõuab ringiga samasse kohta, kust alustati. Kokku on raja pikkuseks 4,5 kilomeetrit. leidub puhkekohti pinkidega, kuid lõket teha ei tohi. Nädalavahetuseti ja eriti just ilusa ilmaga võib laudteel olla palju rahvast.
3. Viru raba
Välisturistide jaoks on see ilmselt tuntuim Eesti rabarada, sest suur osa Tallinnast väljaspoole reisivaid puhkajaid suundub mõnele Lahemaa-tuurile ja Viru raba on just mõnusalt tee peale jääv peatuskoht. Pealegi on laudtee saanud uue laia katte, seal mahub ka üksteisest rahulikult mööduma ka grupiti. Teekond kulgeb suurte rabalaugaste servalt ja vahelt. Kes tahab, kõnnib suure vaatetornini, kes rohkem tahab matkata, see saab kõndida laudteed pidi raba teise servani ja sealt raba äärt pidi metsateelt tagasi algusse.
Parkla asub Peterburi teelt Loksale pöörates kohe mõnesaja meetri pärast paremat kätt mändide all. Vabu kohti võib nädalavahetusel seal autodele vähe olla, sest ka see rabarada on ilusal nädalavahetusel üsna rahvarohke. Läbi raba tagumise parklani kulgev matkarada on 3,5 km pikk (algusse tagasi 7 km), kuid edasi-tagasi vaid vaatetornini jalutades on teekond alla nelja kilomeetri pikk, sobib ka lastele.
4. Valgejärve matkarada
See Läänemaa-Harjumaa piiril kulgev teekond on tavalistest rabamatkadest natuke erinev. Valgejärv on tegelikult kinnikasvanud ja valgepõhjaliste (lubjarikaste) veesilmadega jääaja jäänuk, mida saab avastada üle järve ehitatud laudteed pidi kulgedes. Seega on see teekond omapärasem, kuid tüüpilist rabamaastikku on jälle vähem.
Järveotsa järve juurest algav rada läheb läbi metsa Valgejärve kinnikasvanud kalda äärde, sealt algab laudtee järve- või rabasaarele. Saarel on katusealune, aga lõket teha ei tohi. Veel teisigi saarekesi ületav laudtee jõuab lõpuks kahe maakonna piirile, kus asub vaatetorn ilusa vaatega kinnikasvanud Valgejärvele.
Tagasi saab kõndida mööda künklikku metsamaastikku, kuni oosiharjalt laskub rada alla soisema metsa vahele. Seal on üles pandud näitlikud hundilõksud ja püstkoda.
Kogu teekond on 6-7 km pikk. Järveotsa järve juures on autoparkla ja piknikukoht.
5. Paukjärve ja Kõnnu Suursoo matkarada
Põhja-Kõrvemaa on pühapäevamatkamise klassika. Auto saab jätta Soodla kaksiksilla juurde, tee viib läbi ilusa männimetsa ja jätkub Paukjärve kaldal, kus on ka mitmeid RMK hästivarustatud lõkkekohti. Järve kaldad on põhja poolt järsud ja kõrged, oosiharjal järvekaldal asub ka vaatetorn, millest saab vaadata nii üle all asuva Paukjärve kui üle Kõnnu Suursoo.
Kui ronida tornist alla järve juurde tagasi, algab rabarada Kõnnu Suursoosse. Eriti laukarohke algus jätkub lagedama maastikuga, laudtee on heas korras ja remonditud, rabatorn samuti uus ja korras.
Kes pikka, üle kümnekilomeetrist ringi ümber raba ei viitsi teha, võib rabatorni juurest tagasi pöörduda. Teised saavad jalutada üle raba Pikklaukani, mis sügiseti ja kevadeti vahest üle kallaste ajab ning Kõrvemaa metsateid pidi tagasi, kus teele jäävad ka Tammsaarega seotud paigad.
