Ma olen teadlane. Ma olen abielus juba üheksa aastat ja meil Toomasega on armas viieaastane tütar. Toomas on edukas ettevõtja ja suhtub minu teaduskarjääri, mis küll tema poodideketiga võrreldes suurt midagi sisse ei too, suure kaasaelamisega. Konverentsid ja artiklid eelretsenseeritud erialaväjaannetes on teaduses ülioluline mõõdupuu; elama peaks väiksest teaduripalgast ülikoolis, mis on oluliselt väiksem, kui see raha sama arvu tundide eest, õpetaksin ma antud ala tavalises põhikoolis. Õnneks mina raha pärast muretsema ei pea, mul on ju Toomas.

Viimasel ajal läheb mul konverentside mõttes järjest paremini — mind kutsutakse üha prestiižikamatele sellistele. Aga ei Toomas ega ükski mu kolleeg tea, et mul on ühtlasi hobi — ma kogun nimelt mehi. Öid nendega erinevates hotellides maailma eri paigus. Sest tavaline turism ja vaatamisväärsused jätavad mind paraku absoluutselt külmaks. Palju muud peale selle ajutise öömaja ma tihti ei näegi. Me peatume tavaliselt mõnes tuntud ülemaailmse hotelliketi heas hotellis selle linna ajaloolises südames, miles konverents toimub. Kuskil toimub niisiis konverents ja kusagil lähedal selle lõpubankett. Mõnel õhtul läheme ka osalejatega kuhugi antud linna populaarsesse rajooni baari. Ja väga võimalik, et viimasel päeval toimub ka väljasõit, näitamaks meile kohalikku eksootikat. Veinimõisad Loire’i orus. Keraamikatöökojad Kreekas ja veel kusagil. Maalilised külakesed perekonnatrahteritega, kus pakutakse traditsioonilist toitu. Võin öelda, et Leedus oli viimane erakordselt jäle! Samas, jah, Leedus oli ka meeldiv ja mehelik, tumedate sügavate silmade ja muljetavaldavate lihastega Juozas… Tühja sest kartuliklimbist vedelas kohupiimakastmes!

Jumaliku Itaalia köögiga Roomas sattusin ühte voodisse aga tüütuvõitu ja seksis saamatu Luigiga, kelle muljetavaldav gigolo-välimus osutus kõigest fassaadiks.

London. Peter. Aristokraatlikku päritolu pikk ja kondine inglane, kes eraelus ei osutunud pooltki nii huvitavaks vestluskaaslaseks, kui tema särav esinemine konverentsi kavas eeldanuks. Lisaks soovis Peter, et annaksin talle palja käega, aga kõvasti laksu tema kondisele tagumikule ning palus, et ka teda kägistaksin. Selle peale viskasin ta oma hotellitoast välja. Londoni reis läks seega mu konverentsiseksi miinuspoolele. Uskuge või mitte, aga ma pean oma kogemuste kohta isegi Exceli-tabelit! See on mu arvutis igaks juhuks peitunud falilinime “Kogutud intervjuud. Lisa 1” taha. Juan Madridist saab näiteks oraalseksi eest 4 punkti 10 võimalikust, vestluskaaslasena aga tervelt 9. Seal on juba 24 meest 18 eri riigist.

Bostonist pärit Andrew, kohatud siinsamas, koduses Tartus, sai aga maksimumpunktid kõiges mõeldavas: välimus (eraldi hindan nägu ja keha — ja peenist!), füüsiline vorm, eelmäng, suuseks, akt ise, seksijärgne meeleolu, vestlus. Magamine on eraldi kategooria, mille eest ma kõiki ei hindagi, sest vaid üksikud mehed tahavad pärast ühe öö seiklust seni võhivõõra naisega, kellega on äkki ootamatult lähedaseks saadud, ühes voodis tervet ööd magada. Alati on mõni teadlane ka kohalik, pärit samast linnast, kus konverents toimub ega saa seda endale lubadagi. Igal juhul saavad madala punktiskoori norskajad, vähkrejad ning unes karjujad. Üks hullemaid oli Dietrich Leipzigist, kohatud Berliinis, kelle kõrval ärkasin keset ööd valju ja paanilise saksakeelse röökimise peale.

Seksijärgne meeleolugi on äärmiselt oluline — võib ju seni füüsiliselt ja emotsionaalselt rahuldava kogemuse totaalselt ära rikkuda, kui sind äkki pihiemana kasutatakse. Kellele, kurat võtaks, hakata pihtima oma äsjast seiklust! Kuidas ma ei salli neid niiskeid silmi ja nutu äärel värisevat mehehäält! Ja juttu sellest, et tegelikult armastab ta oma naist, Helgat või Brigittet, Anne’i või Manuelat, aga see 1. ei taha enam seksi, 2. ei näe enam ahvatlev välja, 3. peab ise armukest, 4. on pidevalt töö või lastega hõivatud ning on oma mehele võõraks jäänud, 5. põeb depressiooni, seega tagasi algusse, punkti nr 1 juurde: see Francesca, Eva või Maria ei taha enam seksi oma Ismo, Tomi või doktor Dvořákiga, kelle eesnime ma unustasin küsida…

Kummalisel kombel põevad nende professorite, teadusdoktorite ja lihtsate teadurite või dotsentide naised väga tihti depressiooni… Põeksin seda küllap isegi, kui mul poleks mu Toomast ning ma ei peaks absoluutselt raha peale mõtlema. Kui see pool kohta ülikoolis oleks mulle eluliselt vajalik ning ühtlasi teaksin, et selle kaotamine oleks kogu katastroofide kobar ühes: nii finantsiline, emotsionaalne kui staatuslik. Seega kehitasin vaid õlgu ning muigasin, kui lugesin selle prouakese kirja Prahast ühes ähvardusega minu seiklus tema Janiga meie ülikooli rektorile üles anda.

Ei, ainult teadlasepalgast elamine, ise oma koha pärast värisedes ei ole tõesti minu jaoks! Ei taha ma ka end püsivalt siduda mehega, kes taolist elu elab. Mitte mingil juhul! Nad on kõik traumeeritud ja tegelikult haavatavad, mures oma tuleviku, laste koolitamise ja naise soovidele vastutulemise pärast. Kas saab ikka seda suvelõpu perereisi või suusatamist jõuluvaheajal endale lubada? Mis saab, kui autot seekord ei õnnestugi korda teha? Katus laseb läbi, kust saada uue jaoks raha?

Ma ei taha elada taolises maailmas, kus hoolimata akadeemilisest tunnustusest ning kolleegide kadedusest on su tunnipalk tegelikult kordades väiksem kui torumehel, kelle kutsumist pead rahapuudusel kuude viisi edasi lükkama.

Toomas ei ole kõige põnevam vestluskaaslane, välimus oleks tal keha eest 6 ja näo eest 2 punkti, suuseksis saaks ta ehk 4 ja akti enda eest võib-olla 5 punkti, seksijärgne meeleolu, tõsi küll, oleks juba 9-t väärt. Magamise eest aga skooriks Toomas, juhul, kui teda üldse hindaksin, tervelt 10 punkti. Ta meeldib mulle vaikselt nohisedes ja unes end vaevu liigutades ausalt öeldes kõige rohkem. Rohkem kui ta ise ärkvel olles ning toimekana, samas pöördumatult oma ärasjade ja klientide tasemele jäädes, mitte kordagi sellelt mingile natukenegi kõrgemale vaimsele tasemele küündides. Toomas meeldib mulle ühtlasi rohkem kui kõik need lugematud teised mehed magades meeldida suudaksid. Toomas tähendab mulle eelkõige turvatunnet, mingit kuulikindlat kaitset ähvardava, julma, ootamatusi täis maailma eest.

Seega on kõik need huvitavad ja kohati eksootilised teadlastest mehed mulle pelgalt konverentsireiside lisaboonus. Neid vaid iseenda jaoks hinnates ning pingeritta asetades teen võimatuks neisse emotsionaalselt kiinduda. Ma loodan seda vähemalt!

Aga praegu pakin taas kohvrit, nimelt homme ootab mind Stockholmi-kruiis ning konverents laevas. Asetasin just kohvrisse kolm paari seksikat pesu ning kõrge kontsaga lakk-kingad ja poolliibuva musta väikse kleidi, mis toob välja parima mu figuuri juures. Suudlen kindlasti Toomast homme uksest välja minnes ning pean meeles, et meie Sädele tuleb laevalt osta Rootsi komme. Säde nimelt kogub välismaa komme, täpselt nagu tema ema kogub nende samade riikide võõraid mehi.