
Igapäevatöö — kõige korrashoid. Foto: erakogu
Igas maailmas sadamas on vähemalt üks eestlane
Tööd oli sadamas palju ning Airi aitas päevas tankida kümneid aluseid, andis joogivett, kogus sadamamaksu ning muidugi aitas ta lahendada ka rohkelt jooksvaid probleeme. Kuigi tal oli ka paar vaba päeva, mis andis võimaluse lähikonnas ringi purjetada, siis kõige põnevam kogemus oli siiski Bellingshauseni vastuvõtmine: „Ühel hommikul tulin kella 8ks tööle ja sadamakapten ütles, et üks suur purjekas tuleb Eestist sisse. Ma uurisin, kas ta aluse nime teab, kuid ta oskas vaid öelda, et kapteni nimi on Priit! Ma uurisin vastu, kas Kuusk ning kui ta kinnitas, et tõesti Priit Kuusk, siis oskasin ma kohe Bellingshausenit oodata!”
Sadamakapteni sõnul pidi vaid paar kuud tagasi Antarktikast naasnud purjekas saabuma kell 13, kuid Airi kontrollis ka marine trafficu lehekülge, kust on näha kus kõik alused üle maailma hetkel ning selle järgi oli pandud saabumisajaks kell 15. „Mul oli küll lõunaaeg juba saabumas, aga ma ei raatsinud riskida sellega, et magan Bellingshauseni saabumise maha ning loobusin lõunast.” Ja ta tegi õigesti, sest Bellingshausen jõudiski kella 13 paiku ning laevameeskond oli väga üllatunud, kui eesti naine nad sadamas lahkelt vastu võttis. Muidugi kutsuti Airi õhtuks ka purjekale külla.