Milline on Prantsusmaa kõige külastatavam vaatamisväärsus? Eiffel polegi õige vastus.

 (4)
Milline on Prantsusmaa kõige külastatavam vaatamisväärsus? Eiffel polegi õige vastus.
Idülliline väikelinn Marne’i jõe ääres.fotod erakogust

Šampanja ja Pariis on romantikute jaoks ahvatlev kooslus. Prantsusmaale sõites saab need kaks asja ühendada. Mida teha Pariisis ja Champagne'is, romantikute lemmikkohtades?

Planeerides reisi Prantsusmaale, tuleb loomulikult alustada oma puhkust pealinnast – Pariisist. Selle põneva linna kohta on palju huvitavaid fakte, millest enamus meist kuuleb esimest korda.

Fakt nr 1. Kas teadsite, et maailmas on 30 Pariisi-nimelist linna? Näiteks Pariis Ameerika Ühendriikides Texase osariigis. Eestis asuv sellenimeline küla ei lähe nende kolmekümne sees arvesse. Sotsiaalvõrgustikes on Pariisi linnal rohkem kui 2 miljonit fänni.

Fakt nr 2. Pariisi kõige lühem tänav on rue des Degres, mis on kõigest 6 meetrit pikk.

Fakt nr 3. Kaks tundi ja viisteist minutit – täpselt nii palju võtab aega jalutamine Pariisi põhjaosast lõunaosasse.

Fakt nr 4. Kas teate, milline turismiobjekt on maailma turistide seas Pariisis kõige külastatavam? Eiffeli torn on kindlasti üks kuulsamatest, kuid see pole õige vastus – katedraal Notre Dame de Paris on hoopis, tuntud ajalooline monument ning tasuta sissepääsuga veel pealegi. Notre Dame de Paris´d külastab aastas üle 14 miljoni inimese, katedraali ehitati aastatel 1163-1345, kõrgus on 69 meetrit. Emmanueli nimeline kell katedraali lõunatornis kaalub 13 tonni ja selle keele raskus on 500 kg.

Seotud lood:

Fakt nr 5. Pariisis on üle terve linna rohkem kui 328 kioski.

Fakt nr 6. Linnas on 463 parki ja 108 purskkaevu.

Fakt nr 7. Transport on vilgas ja mitmekülgne: 384 metroo peatust, linnas sõidab rohkem kui 19000 taksot ja Pariisi ühistransporti kasutab aastas enam kui 3 miljardit reisijat.

Fakt nr 8. Linnas on rohkem kui 70 kohta, kust saab osta maitsvat kohvi vähem kui ühe euro eest. Pisikesed ja armsad Pariisi kohvikud on tõelised selle linna tõmbenumbrid ja selliseid kohvikuid avatud terassiga on üle linna kokku 8000.

Väikesed külmkapid, mis on tegelikult eriilmelised pakendid Veuve Clicquot nimelisele šampanjale. Foto erakogust

Pariisist välja - Champagne´i

Aga mida teha siis, kui on plaanis sõita Pariisist välja ja tutvuda selle ümbruskonnaga?

Loomulikult tasub minna – suunaks võiks võtta Champagne´i. Just seal valmib šampanja, mille kohta on ka olemas üks huvitav fakt. Pariisis avatakse igal ööl baarides rohkem kui 2300 pudelit seda jooki ja Oscar Wilde on öelnud, et vaid piiratud kujutlusvõimega inimesed ei suuda šampanja joomiseks põhjust leida.

Tõesti, šampanjat juuakse Uue Aasta saabumisel, pulmade ja ristimiste puhul, laevade merre laskmisel, rallivõistlustel võidu puhul ning tuhandel muul puhul. Maailma kuulus moelooja, prantslanna Coco Chanel jõi šampanjat vaid kahel juhul – siis, kui ta oli armunud ja siis, kui ta ei olnud armunud.

Champagne´s hoitakse saladust, kuidas valmistada seda maailma üht keerulisimat jooki - šampanjat. Selleks, et mõista umbkaudugi, kuidas see jook valmib, tuleb kindlasti ära käia erinevates Champagne´i majades, kuulata huvitavaid lugusid Champagne ajaloost ja oma silmaga vaadata kogu protsessi ning hiljem degusteerida.

Kuidas siis see kõik valmis saab? Lõplikke saladusi ei saa kindlasti teada ka kohapeale minnes, aga põhimõte on giidide vahendusel selgeks tehtav: sellist kääritamisprotsessi šampanja algusaegadel veel ei tuntud, kuid seisnud vein hakkas mullitama nagu nõiapada, kuni pudelid lõhkesid. Nii nimetatigi alguses šampanjat “kuradi veiniks” ja veinikeldritesse siseneti tihti raudse maskiga, et mitte end vigastada.

Esimene inimene, kes pühendas oma elu teadlikult šampanja tootmisele ja selle propageerimisele oli noor viinamarjakasvataja Claude Moet. Alguses arvati, et ta on hull, aga ta ise uskus, et varsti joovad kõik just šampanjat ja alustas selle propageerimist otse kuningakojast.

Versailles´ lossis joodigi peagi ainult šampanjat. 1750. aastal tootis Claude Moet 50 000 kihisevat pudelit aastas. Ta oli edukas, kuna pühendus sajaprotsendiliselt vaid šampanja tootmisele, müümisele ja propageerimisele.

Tänapäeval on Moët & Chandon üks Maailma suurimatest Šampanjatootjatest. Sellele tootjale kuulub rohkem kui 1000 hektarit viinamarjaistandusi ja aastane tootmine on ca 26 miljonit Šampanjapudelit aastas.

Champagne on maailma kõige glamuursem vein ja on ainult üks koht maailmas, kus toodetakse seda ehtsat mullidega jooki. Vaid seal toodetud joogil on õigus kanda pudelil silti Champagne.

Kuidas kohale saada?

Tallinnast saab mugavalt Pariisi lennata kas otse või vahemaandumistega Soomes, Lätis või läbi Stockholmi. Lennuaeg võtab ca 4-4,5 tundi olenevalt lennufirmast. Lennud saabuvad Pariisi Charles De Gaulle´i lennujaama, sõit kesklinna võtab aega ca 45 minutit. Sõit Champagne´ piirkonda on umbes kahetunnise autosõidu kaugusel kesklinnast.

Allikas: Paris Convention and Visitors Bureau Observatory – 2012 Study