Lennuettevõtja peab pakkuma reisijale ooteaega arvestades piisavalt süüa ja juua ning võimaluse teha kaks telefonikõnet.
Päevas hilineb või tühistatakse tuhandeid lende, mis tekitab sadadele tuhandetele reisijatele ebamugavusi ja lisakulusid ning rikub nende reisiplaani.

Reisiebameeldivuse korvamiseks on Euroopa Liidus kehtestatud lennureisijate kaitseks ka määrus, mille alusel saab tagantjärele nõuda hüvitist summas 250, 400 või 600 eurot. Hüvitissumma sõltub lennumarsruudi pikkusest, kuid lennuettevõtja ei ole kohustatud hüvitist maksma juhul, kui lennu hilinemise või tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, näiteks sobimatud ilmastikutingimused, oht turvalisusele, terrorism.

Hoolitsust peab ettevõtja pakkuma alati

Kuid hoolitsuse kohustus on lennuettevõtjal alati, olenemata erakorraliste asjaolude esinemisest või kindlustuse olemasolust. Lennuettevõtja peab reisijale pakkuma tasuta süüa ja juua ning kahe telefonikõne tegemise võimalust.

Kui edasi lükatud lend toimub järgmisel päeval või lend tühistati, on lennureisijal õigus saada lennupileti raha tagasi, kui ta otsustab reisist loobuda. Kui reisija jätkab reisi, peab lennuettevõtja andma talle tasuta uued lennupiletid ning tagama tasuta hotellimajutuse ja transpordi lennujaama ning majutuskoha vahel.

Kui kavandatud lend toimub järgmisel päeval, peab lennuettevõtja tagama tasuta hotellimajutuse ning tasuta transpordi lennujaama ja majutuskoha vahel järgmistel juhtudel:

1) kui lennu algus- ja lõppsihtkoha vahemaa on vähem kui 1500 km (nt Tallinn–Amsterdam) ning lend tühistatakse või lend hilineb vähemalt kaks tundi;

2) kui lennu algus- ja lõppsihtkoha vahemaa on 1500 kuni 3500 km (nt Tallinn–Brüssel) või tegemist on ühendusesisese lennuga (nt TallinnGran Canaria) ning lend tühistatakse või lend hilineb vähemalt kolm tundi;

3) kui lennu algus- ja lõppsihtkoha vahemaa on rohkem kui 3500 km (nt Tallinn–Phuket) ning lend tühistatakse või hilineb vähemalt neli tundi.

Hüvitist on õigus nõuda ka pärast hoolitsust

Sõltumata sellest, kas lennuettevõtja pakub või ei paku hoolitsust, jääb reisijale õigus taotleda hüvitist, mida tuleb hinnata koosmõjus probleemi põhjusega. Õigus hüvitisele jääb kehtima ka siis, kui kindlustus korvab tekkinud kahju.

Olukorras, kui lennuettevõtjal ei ole piisavalt tööjõudu, et pakkuda reisijatele toitu, majutust või transporti, tasub reisijal kulutused ise kanda.

Lennuhüvitiste ettevõtte Flagito tungiv soovitus on, et tehtavad kulutused jääksid mõistlikkuse piiresse ning kõik dokumendid säilitataks. Hiljem saab need kuludokumendid koos hüvitisnõudega esitada lennuettevõtjale, kes peab tekkinud kahju korvama.

Kui reisil tekib viivitus või muu probleem, tuleb kõigepealt ikkagi pöörduda vastutava lennuettevõtja poole ning nõuda hoolitsust: söögitalonge, tasuta telefonikõnesid, vajadusel majutust ja tasuta transporti.

Flagito tuletab reisijatele meelde, et lennutõrgete korral ei tasu kergekäeliselt oma õigustest loobuda. Vastupidi, oma õiguste eest seismine aitab mugavalt soovitud sihtkohta jõuda.

Flagito OÜ on Eesti ettevõte, kes aitab lennureisijatel nõuda EÜ määruse 261/2004 alusel hüvitist, vabastades kliendid kõikidest asjaajamistest lennufirmaga, lennu hilinemise, tühistamise ning lennust mahajätmise korral. Kui lennutõrkeid on esinenud viimase kolme aasta jooksul, võib reisijal olla õigus hüvitisele. Vaata lähemalt Flagito kodulehelt https://flagito.eu/

Jaga
Kommentaarid