Merepäevade reisijuht: meresõidud haabjast parklaevani

 (2)
Tihe liiklus merepäevadel.
Tihe liiklus merepäevadel.Foto: Kaido Einama

Ehkki printsess juba vabastati tänaõhtuses Tallinna merepäevade suures merelahingus, on homme ja ülehomme võimalik veel reisida väikeste, suurte ja väga suurte laevadega.

Admiraliteedi basseini ääres kihab elu - nagu merelinnale kohane. Turistid astuvad kruiisi- ja reisilaevadelt otse tänavakaubitsejate keskele. Korraldajate soovitust auto koju jätta ja merepäevadele jala tulla saab tõsiselt võtta, saabudes just Admiraliteedi basseini äärde - eriti, kui kaasas on lapsed. Sest seal asub ka lasteala. Jäätiseletist saab kaasa haarata merepäevade oma jäätise - Jäämurdja, mis on magushapu suutäis laevukesekujulises vahvlis. Laevaga saab sealtsamast alustada sihitut Tallinna lahel sõitmist, sest sealtsamast D-terminali kõrvalt viivad pooleteisetunnisele kruiisile Kajsamoor, Blue Sirius, Hoppet ja teised. Pilet maksab 8 eurot.

Meretransport reisisadama ja lennusadama vahel. Foto: Kaido Einama

Purjelaev “Kajsamoor” on kahemastiline kahveltaglasega praamseilkuunar, mis on ehitatud 1939. aastal Norras kaubalaevaks. Kuunar Blue Sirius on samuti Norrast pärit, aga veelgi vanem - ehitatud 1907. aastal. Kahemastiline purjekas võtab peale kuni 30 reisijat. Hoppet on aga rannarootslaste kaljas kahe mastiga, mis on ainus enne okupatsiooni ehitatud ja siiani merekõlbulikuna säilinud Eestis ehitatud purjelaev. Vahepealse aja veetis kaljas Rootsis ja Soomes, kus selle taastamist 2005. aastal alustati ning Eestis möödunud aastal lõpule viidi.

A-terminali poolt lähenedes aga on liinisõidud Lennusadamasse väiksemate järjekordadega kui teistpidi sõidusuunda valides, seega tasub laevasõit vähemalt reedese info põhjal just niipidi ette võtta kahe toimumiskoha vahel ja nii saabki auto koju või reisisadama lähedusse jätta, et vältida ummikuid lennusadamas. Sinna viivad teed on suures osas remondis ja seega ka ummikud kerged tekkima.

Štandart merepäevadel. Foto: Kaido Einama

Admiraliteedi basseini ääres saab peale astuda ka suuremale puust alusele - ajaloolisele Štandartile, mis on basseini lõunanurgas otsad kinnitanud. Saba laevalepääsuks võib olla pikk, sest laev pole nii suur kui Krusenstern, samas võib olla ka publiku tung laevale väiksem. Kuid ei maksaks laeva olulisust alahinnata, sest tegemist on siiski ehtsa puust ajaloolise purjekaga, mitte metallist purjelaevaga ja pealegi on Štandart 1703. aastal ehitatud Peeter I aegse fregati peaaegu täpne koopia. Kahuritekist ülespoole on püütud kõik teha nii, nagu ajalooliselt on olnud, "moodsas" osas aga on kasutusel moodne tehnika turvalisuseks, sealhulgas Volvo Penta mootorid ja elektrigeneraator.

Reisisadama B-terminali lähedusest saab erinevate veesõidukitega startida Lennusadamasse: alates kõvapõhjalisest kiirpaadist Da Capo kuni ajalooliste purjekateni. Näiteks veab reisijaid Kuramaa hertsog Jakobi herren-tüüpi rikkalikult dekoreeritud hollandi purjeka kaasaegne koopia. Pilet maksab 3 eurot ülemeetristele reisijatele.

Kruiisilaevad merepäevade ajal. Foto: Kaido Einama

Kui ikkagi on tahtmist astuda tolmusel kultuurikilomeetril, et jõuda reisisadamast omal jalal lennusadamasse, siis esimese põike võiks enne teha krussikaide juurde. Seal on näha tänapäeva ristlejad. Siit lehelt saab vaadata, mis laevad hetkel Tallinna sadamas viibivad.

Laupäeval saabub näiteks kruiisikai äärde 201,8-meetrine MS Empress ja 270-meetrine MV Aurora. See viimane kruiisilaev on ajalooline selle tõttu, et 11. septembril 2001 New Yorki tabanud terrorirünnakute ajal oli laev just New Yorkist Manhattani kailt lahkunud, pardal hulk maailma tähtsaid IT-juhte ja finantstegelasi konverentsi pidamas. Paljud neist oleks muidu olnud sel päeval World Trade Centeri kaksiktornides, iui need kokku kukkusid.

Pühapäeval aga seisavad kruiisikai ääres Seven Seas Voyager (204 meetrit pikk, toob Tallinna 700 kruiisituristi) ning MS Saga Sapphire 600 reisijaga.

Kultuurikilomeeter, mis algabki otse kruiisisadama sissepääsu vastast, on aga viimaste kuivade ilmadega saanud väga-väga tolmuseks. Õnneks on võimalik peale Kultuurikatla aias kontserdi kuulamist minna Kalaranda jalgu loputama - jupike liivaranda küll südalinnas päris rannamõnusid ei paku, aga jalgupidi lainetes saab ikka olla. Kalarannas asub ka Tallinn Race´i paadipark. Purjeregatt Patarei ja lennusadama kohal Tallinna lahes kestab kella kümnest hommikul õhtuni välja.

Regatt. Foto: Kaido Einama

Patarei vanglasse ekskursioonile ilmselt enam ei saa, sest piletid on välja müüdud ja sellest tuleb lihtsalt mööda jalutada. See-eest saab tasuta vaadata Eesti lahingutehnikat, mis on Lennusadama angaaride vastas sisemaa pool välja pandud.

Lennusadamas aga järgneb tõeline laevade paraad - ronida saab päris väikestele (alustades Soomaalt saabunud haabjatest) kuni kõige suuremateni (Krusenstern on taas Tallinnas).

Krusenstern merepäevadel. Foto: Kaido Einama

Krusensternile pääsemiseks tuleb ilmselt pikas sabas seista, mille pikkuse tipphetk saabub tavaliselt pealelõunal. 1991. aastani oli Krusenstern Tallinna sadamas, siis lahkus siit Kaliningradi ja peale 20-aastast pausi oli jälle Tallinnas 2011. aasta merepäevadel. Nüüd siis jälle. Laevapere koosneb 70st meeskonnaliikmest, neljamastiline mootorpurjekas on ehitatud Saksamaal 1926. aastal. Krusensterni suurim kiirus on purjedega 17 sõlme, mootorit kasutades aga 15,2 sõlme. 114,5 meetrit pikk mootorpurjekas sätiti kai juurde puksiiride ja mootori abiga.

Jakob Prei merepäevadel. Foto: Kaido Einama

Lennusadamas seisab ka esimene spetsiaalselt Eesti jaoks ehitatud hüdrograafialaev Jakob Prei, mis on Veeteede Ameti mõõdistuslaev ja sai valmis aasta tagasi Saksamaal. Tegemist on ujuklaevaga, mis meenutab küll katamaraani, kuid on sellest veelgi stabiilsem lainete suhtes.

Muidugi saab endiselt ringi jalutada ka kai ääres seisval ja peatselt remonti mineval jäälõhkujal Suur Tõll, mille mootorit enam ilmselt ei käivitata, kuid muus osas loodetakse laev korda teha ja taastada oma kunagises hiilguses. Allveelaev Lembit on nüüd aga vaatamiseks meremuuseumi lennusadama angaarides. Ronida saab veel Sulevi, Salme ja Maru tekile.

Haabjas Aasa Soomaalt merepäevadel. Foto: Kaido Einama

Kui suured laevad siiski nii vahetut kontakti merega ei taga, tasub proovida meresõitu Soomaa suurima haabjaga Aasa. Aivar Ruukeli juhtimisel teeb see lennusadama kaide vahel tiiru. Haabjas Aasa Aivar Ruukel on Karuskosel oma kätega valmis ehitanud. Aasa on seitsme meetri pikkune kaheksakohaline haabjas, kuhu väiksemaid reisijaid võib ka kuni kümme mahtuda. 

Laupäevaseks tipphetkeks paistab kujunevat kell 15:30 algav igamehe paadiralli - Tallinna lahele lubatakse kõik, mis vee peal liigub ja mida kiiremini liigub, seda parem. Juhendis on siiski ära toodud hulk ohutusnõudeid. Võisteldakse viies klassis: erinevad päramotoriga paadid ja istuvad jetid.