MATKAD RIOS | Väidetavalt on Vidigali endale maja soetanud isegi David Beckham isiklikult

Vaata ka galeriid!
Dois Irmaos'e matk
Loo autor koos abikaasaga Dois Irmaos'e matkalFoto: Markus Holst

Matkajate ning rannasõprade paradiis Rio de Janeirost rääkides tulevad inimestel kindlasti mõttesse karneval, jalgpall, favelad või Lunastaja Kristuse kuju, aga eriliseks muudab Rio ikkagi tema täiesti harukordne loodus. Rannad, meri, graniitmäed ning nende nõlvadel kasvav tihe Atlandi vihmamets on põhjus, miks Rio maastik on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Nad on justkui Rio vundament, ilma milleta oleks kõikide teiste komponentide lisamine võimatu.

Tänu niivõrd erilisele loodusele on Rios ka suurepärased matkamise ja rannaspordi võimalused. Matku, mille seast endale sobivad välja valida, on hulgim ja erinevaid spordialasid saab Rio kümnetes randades harrastada nõrkemiseni. Tänavu jaanuaris oma abikaasaga Riot külastades saime mõned matkad ja rannad omal nahal järele proovida.

Esimesena matkasime Dois Irmaos’e (tõlkes Kaks Venda) nimelise mäe tippu, mis asub kohe Rio kahe kuulsa ja populaarse ranna, Leblon’i ja Ipanema kõrval. Matka alguspunkti jõudmiseks tuleb läbida Vidigali favela, mida saab teha jalgsi, aga populaarsem ja kergem viis on lasta end ühel kohalikul 5 reali eest rolleriga raja alguseni vedada. Igaks juhuks mainin ära, et favelaks kutsutakse Rios mägede nõlvadele kerkinud aguleid. Kuna tegu oli meie esimese päevaga Rios ja olles kuulnud ja lugenud enne reisi kümneid faveladega seotud hirmulugusid, otsustasime vähemalt matka alguspunkti minna rolleriga. Rollerijuhi leidmisega probleemi ei teki, sest kohe favela alguses ootab sind terve kamp noormehi, kes sulle kohe agaralt sõiduteenust pakkuma hakkavad. Neile tuleb lihtsalt öelda „trilha”, mis tähendab portugali keeles „matkarada” ja sõit võib alata. Meie sõit oli pigem küll kihutamine, sest rollerimees end tagasi ei hoidnud ja gaas oli pidevalt põhjas. Samas hirmus ka ei olnud, sest kiiver oli peas ja juht tundus teadvat favela kõiki tänavaid koos sealsete aukudega.

Seotud lood:

Kuigi matk ei ole pikk ja kestab üles- ning allatulekuga umbes 1,5 tundi, siis on tegu üsna järsu rajaga, mis kulgeb läbi vihmametsa mööda muld- ning kiviteed ja tippu jõudmiseks peab omama vähemalt minimaalset füüsilist treenitust. Raskemaks teeb matka kindlasti ka Rio kuum ja äärmiselt niiske kliima, tänu millele tõuseb kehatemperatuur tavalisest rohkem ning inimene hakkab ka rohkem higistama. Seega on vee kaasavõtmine matkale lausa hädavajalik. Matka tehes peaks kindlasti arvestama ka ilmastikuolusid, sest raja osad lõigud nõuavad mööda järsku graniitpaljandit üles ronimist ja vihma korral võib see päris ohtlikuks osutuda. Sama kehtib ka mäe graniidist tipu kohta. Aga aitab heidutuskõnest. Kokkuvõttes on tegu ikkagi suhteliselt kerge ja mõnusa matkaga läbi vihmametsa, kus saab tere öelda ka mitmetele ahvidele ja huvitavatele linnuliikidele. Ja mis kõige parem — mäe tipust avanev vaade oli lihtsalt geniaalne. Meil oli küll taevas kahjuks hall, aga pilvede taha midagi peitu ei jäänud. Terve Rio oli nagu peo peal — rannad, lahed, mäed, favelad, Lunastaja Kristuse kuju. Istusime tipus vähemalt 30 minutit ning nautisime vaadet ning mõtlesime, millise positiivse šoki osaliseks võisid saada Riosse jõudnud esimesed portugali meremehed, kes leidsid enda eest sellise looduse poolt voolitud meistriteose. Tuleb nõustuda ütlusega, et loodus on parim kunstnik.

Tagasi Ipanema ranna poole otsustasime laskuda jalgsi läbi Vidigali favela. Kui ma ütleks, et me tundsime end sel teekonnal kuidagi ohustatuna, siis oleks see ilmselge vale. Kõik oli rahulik ja pooletunnine jalutuskäik läbi favela oli mõnus. Vidigali näol on tegemist muidugi ka Rio ühe turvaliseima favelaga, kus juba ajalooliselt on elanud paljud kultuuriinimesi, aga turistidele jalutuskõlbulikuks võib seda pidada siiski alates 2012. aastast, kui Vidigal spetsiaalse politseiüksuse poolt „rahustati”. Kuid Vidigal ei tõmba ligi ainult turiste. Aina enam ostavad kauni ookeanivaatega favelasse endale kinnisvara ka välismaalased ning ühte väikest, kuid kõvasti välismaallaste investeeringuid tunda saanud tänavat, kutsutakse lausa „rikaste tänavaks”. Väidetavalt on Vidigali endale maja soetanud isegi David Beckham isiklikult. Seega kel soov Dois Irmaose tippu üks väike matk teha, ei tohiks kindlasti Vidigali favelast läbi minemist peljata. Karta pole midagi, aga võita on see eest üks unustamatu vaade Riole.

Kahjuks pole olukord nii roosiline enamikus teistes favelades, kus tulistamised, röövimised ja gängide omavahelised arveteklaarimised on igapäevane nähtus. Näiteks kõigest mõned päevad enne meie reisi algust tulistati ühte autoga läbi favela sõitnud šveitsi vanapaari, kes kahjuks ei pääsenud vaid ehmatusega. Mees sai kuuliga pihta ja toimetati kriitilises seisus haiglasse. Kahjuks on nii, et Rios ikkagi juhtub neid halbu asju ka turistidega ja seetõttu tuleb kõik oma käigud alati hoolikalt läbi mõelda. Suvalistesse piirkondadesse ei tasu üksinda uitama minna ja pimedal ajal on suuremas osas linnast jalutamine mittesoovituslik. Samas ei tasu olukorda enda peas liiga hulluks ka mõelda ja endale ette kujutada, et viibid kusagil sõjatsoonis. Me jalutasime Rios mitmeid kümneid kilomeetreid läbi erinevate linnaosade, mis kõik on vähemalt päise päeva ajal turvalised (näiteks Leblon, Ipanema, Copacabana, Botafogo, Santa Teresa ja mööndustega ka Centro). Tuli ette ka ka öösel jalutamist, aga me ei tundnud end kordagi ohustatuna. Tuleb olla lihtsalt tähelepanelik, vältida igaks juhuks pimedaid kõrvaltänavaid või kangialuseid, mitte kanda silmatorkavaid ehteid ja suure tõenäosusega ei juhtu sinuga midagi halba.

Vaata galeriid:

JÄTKUB...