8. augustil teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et ebola viirus on hakanud levima Lääne-Aafrikas ja vastavalt 2005. aasta rahvusvahelisele regulatsioonile tuleb teatud piirkondades välja kuulutada eriolukord (Health Emergency of International Concern ehk PHEIC). Guineas ongi mõned piirkonnad nakkusohu vältimiseks isoleeritud, samuti Libeerias.

Ebola viiruse levik on arvatavasti alguse saanud Guineast 2013. aasta detsembris. Viirus väljus kohati kontrolli alt Guineas, Libeerias ja Sierra Leones ning hiljuti nakatas Libeeriast saabunud haige reisija mõned temaga otseselt kokku puutunud inimesed ka Nigeerias.

Maailma Terviseorganisatsiooni juhid tegutsevad aga vastavalt rahvusvahelistele lepetele koostöös Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO), Maailma Turismiorganisatsiooni (WTO), Lennujaamade Rahvusvahelise Nõukogu (ACI) ning Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooniga (IATA), et koos jälgida olukorda ja anda üksteisele teada nakatumisjuhtumitest. Muidugi hoiatatakse ka ohtlikuks peetavatesse piirkondadesse reisivaid lennureisijaid.

Samas peetakse riski lennureisil ebola viirusesse nakatuda väga väikeseks. Erinevalt tuberkuloosist ja gripist või muudest hingamisteede haigustest ei levi ebola õhu kaudu. Haigus kandub üle otsesel kontaktil vere või kehavedelikega. Siiski hoiatatakse reisijaid, kes reisivad nimetatud riikidesse, et nad väldiksid otseseid kontakte nakatunutega, oleksid tähelepanekud ja peseksid alati käsi.

Lennukisse ilmselt ohtlikult nakatunuid ei satu, rahustab WTO, sest haiged tunnevad end niivõrd halvasti, et pole võimelised kaugele reisima.

Enamus nakatumistest Libeerias, Guineas ja Sierra Leones on toimunud pereliikmete kaudu, kui nad haiget lähedast põetavad või kui matusetseremoonia ettevalmistamisel pole osalised olnud piisavalt ettevaatlikud.

Teine oluline nakkusoht on polikliinikutes või muudes terviseasutustes, kus tervishoiutöötajad, patsiendid või muud inimesed on haigetega otse kokku puutunud. Nigeerias näiteks on kõik nakkusjuhtumid seotud ühe reisijaga, kes viidi kohe pärast Lagosesse saabumist raskes seisundis haiglasse.

Oluline on teada, et nakkuse saanud inimene on võimeline ebola viirust edasi andma vaid siis, kui tal on selged haiguse sümptomid. Nakatunu, kellel pole ebola tunnuseid, võib viirust kanda 2-21 päeva (nn inkubatsiooniperioodil) ja tema pole kaasreisijatele ohtlik. Sümptomiteks on palavik, nõrkus, lihasvalu, peavalu ja kurguvalu, millega käib kaasas oksendamine, kõhulahtisus, nahalööve ja mõnikord ka verejooks.

Oht nakatuda ebolasse riikides, kus on avastatud haigusjuhtumeid, on ikkagi üsna väike, teatab WTO ja ei kutsu veel üles reise selle pärast ära jätma.

Kui aga ohupiirkonnas avastatakse ebola sümptomitega sarnased haigusnähud, siis tuleks muidugi pöörduda võimalikult kiiresti arstide poole.

Ebola viirusejuhtudega riikides on rahvusvahelised organisatsioonid juba nõudnud täiendavaid turvameetmeid. Igaks juhuks kontrollitakse rahvusvahelistes lennujaamades, piiripunktides ja sadamates, et ilmsete haigusnähtudega inimesed ei pääseks niisama üle piiri. Kahtlusega piiriületajad saadetakse täiendavasse kontrolli.

WTO soovitab ka nakkusest puutumata riikidel parandada võimalusi nakkuse avastamiseks piiril, et vältida viiruse ootamatut levikut. Samas ei ole ebola pärast veel mõtet rahvusvahelisi lende või turismireise tühistada. Reisipiirangud ja lauskontroll pole organisatsiooni hinnangul vajalikud neis riikides, mis ei piirne ebola levikukolletega.