1964. aastal ehitatud tuletorn ja rannavalveplatvorm oli kuni 70ndate lõpuni koduks 20-le rannavalvekadetile. Siis aga tuletorn automatiseeriti ja rannavalvet polnud kohapeal vaja. Sel aastatuhandel võtsid aga laevad kasutusele GPS-id ja madalikust mööda juhtiv tuletorn kaotas üldse oma mõtte ning hüljati 2004. aastal.

2010. aastal ostis hüljatud platvormi Richard Neal ja rajas sinna omapärase majutusasutuse, kuhu külalised peavad ise Põhja-Carolinast kohale saama. 55 km rannast saab rahus puhata ja eriti hinnatud on see koht nende seas, kes otsivad üksildust, püüavad kala või sukelduvad. Kalapüügiks on see hea paik, kuna Golfi hoovus kulgeb kohe platvormi kõrvalt. Tänu hoovusele on hotellis alati piisavalt mõnus kliima: ka külmematel talvekuudel on parajalt soe ning kuumal suvel piisavalt jahe.

Hotellis süüa ei pakuta, kuid olemas on vajalikud toiduained endale ise söögi tegemiseks. Muidugi võib ka lisatasu eest koka kohale tellida.

Hotelli tuleb jõuda omal käel või - jällegi lisatasu eest - hotelli enda kopteriga. Kui juhtub olema tormine ilm, peab arvestama ka pikema puhkusega. Hotellis on kaheksa tuba, öö hind ühele inimesele askeetlikes tingimustes maksab üsna krõbeda hinna - 498 dollarit. Üksindus Ameerika idaranniku lähedal on kallis lõbu.

Kuidas tundub, kas eelistaksid sellise hinna eest üksindust või valiksid mõne odavama, kuid kärarikkama majutuskoha?