Läti üllatab meeldivalt - viinamarjaistandused ja kõigile avatud veinimajad ootavad!

 (1)
Lätis kasvatatakse seal jälle üle 25 marjasordi, millest enamiku on aretanud lätlane Pauls Sukatnieks.
Lätis kasvatatakse seal jälle üle 25 marjasordi, millest enamiku on aretanud lätlane Pauls Sukatnieks.Unsplash

Guinessi rekordite raamatu andmetel oli Lätis Sabile külas Abava jõe kaldal asuv viinamarjaistandus mõnda aega maailma põhjapoolseim avamaa viinapuuistandus. Nüüd, kus viinamarjadega katsetavad ka meie oma Muhu veinitalu ning isegi norrakad, on lätlased sellest tiitlist ilma, kuid traditsioonide kohaselt asub kõige põhjapoolsem veinimaja, kuhu veinientusiastid kokku sõidavad, ikkagi Lätis.

„Kuulus” Läti veiniregioon asub Riiast umbes saja kilomeetri kaugusel Talsi piirkonnas. Ligi meelitab see siiski ennekõike neid, keda huvitavad ebatraditsioonilised maitsed ja aroomid.

Idüllilise Sabile väikelinna veinimajade taga ei ole Riia hipsterid, kes on otsustanud maale kolida ja oma elus midagi uut teha. Sabiles on viinamarjadest veini valmistatud alates 16. sajandist. Kõik algas ühe krahvi eestvedamisel, ja peamiselt ei teata sellest seetõttu, et kogused on olnud alati väikesed ning oma pere ja sõprade ringis ära joodud.

Nüüdseks peetakse Lätis igal aastal isegi viinamarjavõistlust ning võidukobarad on olnud alati imelised. Üks väike probleem asja juures muidugi on – nimelt neid imelisi viinamarju on väga vähe. Nõnda suudavadki Läti veinimajade omanikud kasvatada maailmaklassi marju, kuid üksnes paarikümne liitri veini jagu.

Seotud lood:

Teine ja väga praktiline probleem oli pikka aega hirmkallis alkoholitootmise litsents, mille omandamine väikeste veinimajade mahtude juures kõigil üle jõu käis. Kuni viimaste aastateni ei olnudki veini tegelikult võimalik legaalselt toota ja müüa. Õnneks ajad muutuvad: kui nüüd suvel Talsi regioonis ringi sõita, näeb veinimajadesse kutsuvaid silte juba tee äärest. Tegu on üldse väga kauni kandiga, kuhu võib kõhklusteta sõita ka siis, kui Läti veinide suhtes hinges ikka veel mingi kahtlus pesitseb.

Sabile linnake Abava jõe kaldal on suvisel ajal väga idülliline paik, kus on säilinud vana ja põnevat arhitektuuri ning salapäraseid sisehoove ja käike. Sabile ajalooline keskus on ehitatud 15.–19. sajandi.

Väga võluv on ka „veinipealinn” Talsi, mis asub üheksal kõrgendikul, kahe järve vahel. Kui veinimajade uste avamine külalistele välja arvata, pole Talsis alates 19. sajandist suurt muutunud – seal on ikka veel kitsad munakivitänavad ja inimesed elavad samasugustes, ainult Talsile iseloomulike viilkatustega majades nagu nende vanavanavanemadki.

2010. aastal asutatud Abava veinimaja (www.abavas.lv) on kiirelt saanud Läti tuntuimaks – mitte küll just ülitihedas konkurentsis. Ehkki nende koduleht on lätikeelne, õnnestub sealt telefoninumber tuvastada ka tagasihoidlikumal läti keele oskajal, nii et veinimaja külastus koos degustatsiooniga on võimalik kokku leppida igaühel.

Talsi lähedal asub teinegi, Läti kõige pikema ajalooga veinimaja Vējkalnietis (vejkalnietis.lv). Praeguse peremehe vanaisa valmistas samas kohas viinamarjadest veini juba enne Teist maailmasõda. Vējkalnietis on ökoveinimaja, kus veinile ei lisata sulfiite, kunstlikke maitsetugevdajaid ega muid e-aineid. 20–25 tootenimest, mida pisike veinimaja igal aastal valmistada jaksab, on suurem osa magusad või poolmagusad, kuid õnneks mitte kõik. Degustatsioonidele on teretulnud kõik, nelja euro eest saab maitsta viit veini.

Sabile viinamarjaistandus
Sabile viinamarjaistandus sai alguse krahv Jacobi käe all 16.–17. sajandil. Toona istandus ja äri õitses, veini lausa eksporditi teistesse Euroopa riikidesse. Vahepeal käis äri alla, kuid uue hoo sai istandus sisse mõni aasta enne Teist maailmasõda, kui kasvatati juba Lätis aretatud oma marjasorte.

Seejärel saabusid veinitootmisele vaenulikud kümnendid, ent Läti ärkamisaeg äratas 1989. aastal ka Sabile mäe. Nüüd kasvatatakse seal jälle üle 25 marjasordi, millest enamiku on aretanud lätlane Pauls Sukatnieks. Hasanski Sladki, Zilga, Supaga, Guna, Sukribe ja Dvietes Zilā on mõned nimed, mida võib üritada meelde jätta.

Mäe kõrgus on 33,7 m ja see asub 115 m kõrgusel merepinnast. Mägi kuulub Sabile küla kogukonnale. Kõik viinamarjad, mis söömisest üle jäävad, lähevad veini valmistamiseks. Ümbruskonna teised viinamarjaistandused on eraomandis.