Kuidas Lagle sattus sattus langevarjuspordi maailma, räägib ta nüüd ise.

"Viis aastat tagasi kingiti mu sõbrannale langevarjuhüpe ja ta kutsus mind tugiisikuna endaga kaasa. Sõbranna sooritas edukalt oma hüppe täiesti töökorras lennukist ja see sära tema silmis… Kirjeldamatu. Avastasin enda jaoks hoopis teistsuguse maailma ja ma tundsin, et see on see koht, kus ma tahan viibida ja need on need inimesed, kellega ma tahan koos aega veeta ning see on just selline hobi, millega ma tahaksin tegeleda.

Lennuväljalt koju sõites ostsin ma endale iseseisva langevarjuhüppe koolituse, paari päeva pärast kuulasin hoolikalt teooria ära ja olin järgmisel nädalavahetusel lennuvälja poole teel. Käed higistasid, pea igasuguseid mõtteid täis ja hirm nahas. Ise ma aga selle tee ette võtsin ja ära see tuli teha. Mõned toimingud veel lennuväljal enne hüpet ja juba ma avastasingi end lennukist välja hüppamas.

Paraku selle tunde kirjeldamine sõnades on kirjeldamatu. Näha taevalaotust ja maad enda ümber, kuulda tuult vihisemas kõrvus — see on ülim vabadus. Mul oli võimalus rahulikult nautida silmale peaaegu uskumatuid vaateid kuni maandumiseni. Tulles pehmelt tagasi maa peale hakkab igast keharakust kiirguma eufooriat. Üks on kindel nii algaja kui kogenud hüppaja puhul: see on ilmselt üks parimaid kogemusi maailmas. See kogemus oli nii pöörane, et ma hüppasin samal nädalavahetusel veel mõned hüpped ja edaspidi veetsin oma nädalavahetused lennuväljal.

Jah, ma tunnistan, et olen adrenaliinisõltlane. Mulle on alati meeldinud lõbustusparkide kõige pöörasemad atraktsioonid ja mingil hetkel tundsin, et sellest enam ei piisa. Täna hüppan langevarjuga, sõidan tsikliga ja jätkuvalt külastan lõbustusparke, aga just langevarjuspordiga tegelemine on parim võimalus ennast kõigest muust välja lülitada. Elada hetkes. Nende hindamatute minutite jooksul, mille veedad vabalangemises ja avatud langevarju all, ei saa olla mujal kui 100% selles hetkes kohal ning on garanteeritud, et igapäevaelu probleemid jäävad kaugele maapinnale maha."

Eesti Langevarjuklubi, kus ka Lagle hüppab, lennutab taevasse nii kogenud kui esmakordseid hüppajaid Rapla lähedal. Esmakordsetele hüppajatele on üks võimalik variant tandemhüpe. See on kõige kiirem tee vabalangemise tunde kogemiseks. Ainsana Eesti klubidest hüpatakse 4 km kõrguselt koos kogenud instruktoriga ning hüppele eelneb pooletunnine juhendamine maa peal enne lennukisse minekut. Vanusepiiri tandemhüppel ei ole, kuid hüppaja peab olema piisavalt suur, et rakmetes püsida ning alaealistel peab olema vanema või hooldaja kirjalik luba. Tandemhüpe ei nõua ideaalset füüsilist vormi, kuid hüppaja peab olema suuteline rakmetes rippudes jalad üles tõstma.

Võimalik on hüpata ka iseseisvalt. Hüppe tegemiseks tuleb läbida AFF (Accelerated Freefall) kursus. Hüppele eelneb põhjalik teooriakoolitus. Pärast eksami sooritamist võib kohe 4 km kõrguselt hüppama hakata. Alguses koos kahe instruktoriga, pärast ühega. Kursus koosneb seitsmest tasemest ehk vähemalt seitsmest hüppest, pärast mida võib algaja langevarjur iseseisvalt taevast vallutama hakata.

Uuri lähemalt SIIT!