Tervelt 84% küsitlusele vastanutest ütles, et nende jaoks on oluline, et sihtkohas oleks soe kliima ehk vähemalt 20–30 soojakraadi või enam. Samas nendib 65% vastanutest, et see pole ainus kriteerium. Lisaks soojusele peab sihtkohas olema ka midagi teha — vaatamisväärsusi, mida külastada, ekskursioonivõimalusi, looduskauneid kohti. Ideaalis nauditakse ekskursioone või meelelahutust paaril päeval nädalase puhkusereisi kohta.

„Hea on tõdeda, et Eesti reisija on pigem kultuurne reisija ning huvitub sihtkoha elu-olust ja vaatamisväärsustest,“ kommenteeris uuringu tulemusi analüüsinud Anna-Liisa Krönström. „Neid puhkajaid, kes kultuurilist aspekti oluliseks ei pea, vaid lihtsalt tõesti päikese käes peesitada tahavad, on meie klientide seas vaid 17%. Suurem osa siiski tahab kõike ühel reisil: rannapuhkust, ringi seigelda, vaatamisväärsustega tutvuda ja häid toiduelamusi nautida.“

Kõige ideaalsemal juhul on reisipaketis enamik asju juba hinna sees — klassikalisse puhkusepaketti kuuluvatele lendudele, transfeeridele ja majutusele lisaks ka toitlustus. „Klientidele on sageli väga oluline ette teada, kui palju kõik kokku maksma läheb,“ toonitab Krönström.

Võimalusel valib alati kõik hinnas paketi 25% küsitlusele vastanutest. „Teistest sagedamini eelistavad „kõik hinnas“ reisi lastega pered, sest valiva maitsemeelega pisikesed ei pruugi menüüga söögikohtades lihtsalt sobivat valikut leida, buffet-lauast aga midagi ikka suhu pannakse,“ täpsustab Krönström. 88% eeldab, et vähemalt hommikusöök peaks olema hinna sees, teised söögikorrad on boonuseks; 48% eelistavadki valida vaid hommikusöögiga paketi ja muul ajal väljas süüa.

Reisi hind ei ole valikul kindlasti ainumäärav. Seda peab väga oluliseks küll tervelt 23% vastanutest, aga 72% arvas, et pigem on oluline hinna ja kvaliteedi või teenuse suhe ehk mida täpselt raha eest saab. Isegi kõik hinnas paketi eelistatakse vahel mitte rahalise kindlustunde, vaid mugavuse ja kesise keeleoskuse tõttu. „Ma ei viitsi otsida söögikohti ja eriti raske on valida ingliskeelseid toite,“ selgitab üks küsitlusele vastanud klient, miks ta eelistab kõik hinnas lahendust.

Puhkusereisi puhul eeldatakse, et seal on kindlasti palju soojem kui kodus. „Reisil tahaks ikka korralikult üles kuumeneda, mida Eestis ei saa,“ kirjutab klient. Teine lisab: „Eestlasi viiakse tavaliselt jahedasse, samasse kliimasse kui Eestis, nii et meri on jahe ja tänaval pane jakike selga. Igav!“ Üldise arvamuse järgi peaks puhkusereisi sihtkohas olema vähemalt 25 kraadi sooja.

Puhkuse ajal ei käi rannas vaid 5% küsitlusele vastanutest, ülejäänud eeldavad, et suplemise võimalus on olemas. Millist tüüpi rand täpselt on — liivarand, kiviklibune või kaljune rand — ei ole nii tähtis, peaasi et vesi oleks puhas ja üldine olustik meeldiv. „Võiks ju olla liivarand, aga peaasi, et tervete jalgadega vette saaks. Ja väike õlu ning rannatool ja vari võiksid ka hinna
sees olla,“ kirjeldab üks klient enda soove. Vaid 16% rõhutab, et soovib puhata kindlasti just liivarannas. Milliseid teenuseid rannas täpselt pakutakse, ei peeta sealjuures kuigi tähtsaks.

Et eestlane on loodusrahvas, kajastub ka reisieelistustes. „Mida rohelisem, seda mõnusam, on üldine arvamus,“ võtab Anna-Liisa Krönström uuringu tulemused kokku. „Viiendik küsitletuist ootab reisilt rohelust ja lopsakat loodust. Aga kuigi ilusaid õitsvaid lilli ja puid-põõsaid on tore vaadata, nõustub 60% küsitletutest siiski, et kauni looduse all võib mõista ka muud kui rohelust — osatakse hinnata kõrbemaastikke, vulkaanilisi vaateid, jäämägesid ja muud eksootilist, mis ees ootab,“ selgitab ta.

Küsisime ka ööelu võimaluste kohta ning see reisieelistuste valikul kuigivõrd määrav ei ole. „Hea on, kui ööelu võimalus on olemas, aga kuivõrd reisin alati meeldiva seltskonnaga, siis isegi juhul, kui ööelu võimalus puudub, et hakka nagunii igav,“ kirjutab üks küsitlusele vastanud klient.

Tervelt 50% vastanutest ütleb, et ilmselt öiseid lõbustusi nagunii ei kasutata, samas selle võimaluse olemasolu peab oluliseks 34% klientidest. 15% klientidest aga välistab aktiivse ööeluga piirkonnad puhkust plaanides täielikult.

Vähemalt teoreetiliselt püütakse igaks reisiks valida mõni uus sihtriik või piirkond. „Elu on lühike ja maailm suur,“ on üks klient vastuseks kirjutanud. „Et maksimaalselt maailma avastada, ei ole eriti võimalik käidud kohti taas külastada, kui siis ainult lähivälismaal,“ lisab ta.

Reaalsuses aga on paljudel siiski oma lemmikpiirkonnad välja kujunenud või siis otsustatakse hinna järgi, sest tervelt 75% vastanutest ütleb, et reisiotsust tehes on nad meelsasti nõus sama piirkonda külastama, kui pakutud hind on soodne.

Lemmikaeg reisimiseks on eestlastel üldiselt jahedam periood, aga paljud reisiotsused tehakse ka pere vajadustest lähtudes (koolivaheajad, suvepuhkus). „65% klientidest ütleb, et tavaliselt on teada soovitud reisi ajavahemik, konkreetsetes kuupäevades ollakse paindlik,“ kommenteerib Krönström.

Lemmiku reisimise ajana koorub vastustest välja sügisperiood, september-oktoober. Eelistatakse sooja kliimat. „Kuna mulle väga meeldib soe, siis ma eelistan reisida siis, kui Eesti ilmad on külmad. Ideaalne reisi aeg minu jaoks on novembrist märtsini,“ sõnastab üks klient.

Uuringu viis enda klientide seas läbi Reisibüroo Go Travel. Küsitlusele vastas kokku 234 klienti, neist 37 meest ja 197 naist. 44% vastanutest olid vanuses 31–45 eluaastat, 35% vastanutest 45–60 aasta, 16% nooremad kui 31 ning 5% vanemad kui 60 eluaastat. Suurem osa vastanutest ehk kokku 74% on pakettreisiga reisinud rohkem kui 2 korda.

Anu Vane on Go Traveli turundusjuht, Anna-Liisa Krönström Go Traveli tootejuht.