Küsitlus: kas külastaksid originaali asemel Tutanhamoni hauakambri koopiat?
Uudis, et varsti avatakse Tutanhamoni haua täpne koopia turistide tekitatud kahju vähendamiseks meenutab mulle ühte kogemust aasta või paar tagasi.
"See siin," ütles giid, kes näitas meile müüri Saqqara hauakambrite ja püramiidide lähedal Kairos, "on vanim säilinud ringmüür, mis on kunagi inimese poolt ehitatud. See on üle 4500 aasta vana."
"Kuid kindlasti on see vahepeal uuesti üles ehitatud?" küsisin.
"Ei-ei, see on originaal."
Ei hakanud temaga rohkem vaidlema, kuid oli selgelt näha, et peaaegu kõik kiviplokid olid müüri jaoks välja lõigatud kaasaegsete masinatega. Kahtlesin, kas see müür oli rohkem kui dekaad vana. Kindlasti oli arheoloogilist tõendusmaterjali, et müür asus kunagi selles kohas, aga müüri ennast enam ilmselt alles polnud.
Mul pole aimugi, kuidas selliseid ehitisi taastatakse. Hästi tehtuna on kindlasti taastatud ehitised harivad ja aitavad luua tunnetust iidsest linnast ja ehitistest. Kuid siin on probleem esituses: "originaalne" ja "autentne" öeldakse selliste asjade kohta liiga kergekäeliselt.
See, kas tegemist on ehtsa vaatamisväärsusega, on siiski turistidele oluline. Tahetase ikkagi näha "päris asja": päris ehitist, päris reliikviat, kunstiteost.
Me ei korralda palverännakut Sixtuse kabelisse, et vaadata siis hardunult seina- ja laefreskode reproduktsioone, või ei roni Akropolisele, et näha plastikust Partheoni.
Me tahame näha midagi ehtsat: Michelangelo enda pintslitõmbeid, päris templit, mis on 2500 aastat vana või püramiidi kivitrepi astmeid, millel kunagi voolas ohverdatud inimeste veri. Kas me ei tunneks end petetuna, kui näidataks vaid koopiaid?
Me võime olla õnnelikud, ostes võlts-bränditooteid, aga võlts-ajalugu? See oleks ju pettus.
Kuid palju siis ikkagi on olemas ehtsaid vaatamisväärsusi? Paljude kohta me ainult arvame nii.
Näiteks Norwichi katedraali ehitus lõpetati esimest korda 12. sajandil, kuid siis järgnesid ümberehitustööd, 15. sajandil asendati veel puust katus kivikatusega ning Victoria-aegsed ümberehitused muutsid ehitist läänetiivas tundmatuseni.
Taastamised ja ümberehitused on ajalooliste vaatamisväärsuste puhul tavalised. Need kuuluvad hoone ajaloo ja iseloomu juurde. Probleem on aga selles, et originaalse kuju taastamise nimel pühitakse ära ka osa ehitisega kaasas käinud hilisemast ajaloost. Loomulikult ei poolda ma antiiksete hoonete algupärase välimuse täielikku kadumist, kuid igasugune hetkeolukorra muutmine restaureerimise nime all võiks olla selgemini ära põhjendatud.
Seega tasub alati säilitada teatud skeptitsism, kui kuulete giidi järgmine kord ütlemas: "ja see siin on originaal..."
