Lux Expressi bussijuht meenutab ühte pimedat ja külma reede õhtut, kui noormees, kes oli küll veidi napsutanud, palus end Sillamäele viia. “Ma ei saanud inimest külma ja pimedasse jätta ning lasin ta bussi tingimusel, et pahandusi ei teki. Noormees lubas, et käitub korralikult, kuna tahtis vaid koju jõuda ja see oli sel päeval viimane selle suuna reis,” meenutab bussijuht.

Umbes tund aega hiljem tuli noormees tema juurde ja teatas murelikult, et nägi bussis hirmsat valget siili. “Ma ei uskunud. Naersin ja küsisin, et ega ta oravat pole näinud. Ta väitis siiski, et räägib tõtt ja oli väga murelik. Võtsin mikrofoni ja teatasin reisijatele: “Kallid reisijad, ega teil pole siil plehku pannud?”. Buss lagistas naerda. Kuid siis tunnistas üks neiu, et temal on küll valge siil kadunud,” räägib bussijuht, kes enda sõnul reisija juttu ei uskunud ja bussis naer jätkus.

Igaks juhuks palus ta siiski reisijate abi siili leidmisel ja pani salongis tuled põlema. “Suur oli minu ja kõigi teiste üllatus, kui üks reisija karjus “Leidsin!”. Ja oligi salongis valge punaste silmadega albiinosiil, kes oli puurist plehku pannud,” naerab bussijuht. Reisijad arutasid juhtumit omavahel ja hea tuju valitses bussis kuni reisi lõpuni.

Üks väga pika staažiga meenutas aga hoopis uskumatut seika, mis juhtus temaga 40 aastat tagasi Petseri liinil, ent on tal tänaseni elavalt meeles.

Ühel tavapärasel liinireisil päris bussi astunud vanem naisterahvas: „Kas sa homme mind koos vasikaga peale võtad?“. „Ikka saab!“ toetas bussijuht reisija nalja heatujuliselt. Suur oli aga tema üllatus, kui nali saigi järgmisel päeval tõeks — naisterahvas oli vasikaga platsis. “Ja ma ju lubasin! Kliendi ootusi aga petta ei tohi! Võtsin ta koos vasikaga peale ja mõistagi kõik teised reisijad ka. Petseris läksid aga kõik jälle rõõmsalt koos välja,” naerab bussijuht vahejuhtumit meenutades.

Mõnikord tuleb bussijuhtide sõnul ette olukordi, et reisija jääb magama ja ärkab alles lõpp-peatuses, oma õigest sihtkohast suisa sadade kilomeetrite kaugusel. Lux Expressi Saaremaa bussijuht jagab kurbnaljakat lugu, mis juhtus temaga Paide liinil sõites: “Olin just Märjamaalt Kuressaarde jõudnud, ära parkinud ja panin bussi lukku, kui märkasin sees inimest liikumas. Tegin ukse uuesti lahti ja üks “härrasmees” küsis, kas see on Märjamaa. Ütlesin talle, et see on märg maa tõesti, vesi ümberringi, kuid mitte Märjamaa. Mees oli vindine ja maganud kogu sõiduaja maha, sattudes seetõttu Märjamaa asemel Saaremaale. Saatsin ta siis ilusti turvakodusse magama.”

Bussijuht soovitab reisijatel olla tähelepanelik ja kui väsimus kimbutab, paluda kasvõi, et mõni kaasreisija pilku peale hoiaks. “Eks see arusaadav on, meie bussid on niivõrd mugavad, et reisijatel kipubki silm looja. Mõni vaatab aga hoopis kogu reisi kestel filme ja ei märkagi õiges kohas väljuda,” naerab bussijuht.

Bussijuhid tunnistavad, et reeglina ei ole reisijatega probleeme ja kui tekib, aitavad neid tavaliselt lahendada huumor ja hea tuju. “Bussijuht ei ole jumal, nagu ei ole seda ka reisija, alati on võimalik leida kompromiss. Kõige tähtsam on, et reisija oleks rahul. Nii on ka endal lihtsam tööd teha. Närvipinget ei ole kellelegi vaja. Paraku mõni nagu otsiks konflikte, siis olen püüdnud asja naljaks keerata,” jagab staažikas bussijuht oma kogemust.