Kuidas reisida roheliselt ja samal ajal ka mugavalt?
Õnneks ei võrdu tegelikult keskkonnasäästlikult reisimine sugugi ainult maad mööda reisimise või igavate sõitudega. Tegelikult lausa vastupidi: vastutustundliku lähenemisega reisivõimalused enamasti hoopis soodustavad kohalike kultuuridega tutvumist, looduses orienteerumist ja muude elamusrikaste kogemuste saamist.
Reisifirmad kasutavad ökoturismile ja -majutusele viitavaid fraase pahatihti niivõrd süüdimatult, et need on kaotanud igasuguse sisu. Reisi raames džungli külastamine ei tee sellest veel ökotuuri. Tegelikult aga võib taolisi turunduskampaania raames kasutatavaid loosungeid julgelt ignoreerida. Selleks et kohalikud inimesed ja keskkond külastusest võidaks ning reisimine planeedile võimalikult vähe kahju tekitaks, tuleb enamasti lihtsalt õigeid küsimusi esitada.
Kas lennukiga lendamine on tõesti vältimatu?
Me ei soovita lennukeid täielikult vältida, aga inimesed ei anna endale sageli aru, et sihtkohta jõudmiseks on teisigi võimalusi peale õhutranspordi. Näiteks minge Marokosse, tehes palju lühem lend Pariisi ja sõites rongiga läbi Prantsusmaa ja Hispaania ja siis Tarifalt laevaga Marokosse. See võtab rohkem aega, kuid pakub vastu ka rohkem elamusi. Või muutke Türgi reis tõeliseks elamuseks, järgides algse Idaekspressi teekonda läbi Euroopa Istanbuli.
Kas lendude mõju keskkonnale on võimalik vähendada? Kui otsustate siiski lennuki kasuks, võiksite mõelda lendamisega kaasneva CO2-heite tasakaalustamise võimalust, et vähendada reisi mõju keskkonnale. See pole siiski sama, mis puude istutamine. Enamasti on sedalaadi skeemide eesmärk vähendada kahjulike heitgaaside hulka erineval moel üle kogu maailma, tutvustades arengumaades vähem heitgaase eraldavaid söögivalmistamisviise, propageerides energiasäästlikke lambipirne või aidates küladel küttepuude asemel kariloomade pidamisel tekkivaid jäätmeid energiaallikana kasutada.
Vajadus uute hoonete ja nende jahutamise või kütmise järele oleks palju väiksem, kui inimesed kasutaksid ratsionaalsemalt juba olemasolevad hooneid. Järjest rohkem reisivad inimesed panevad suuri hotellikette ehitama järjest uusi hotelle.. Ehkki see ei peaks päris nii olema.
Kas külastamine toob kasu kohalikele kogukondadele?
Mõned reisikorraldajad ja majutuspaigad pakuvad tööd kohalikele elanikele. Paljudel puhkudel (näiteks mõnedes Keenias Laikipia piirkonnas või Ecuadoris Amazonase vihmametsas asuvates majutuskohtades) ongi vastavad asutused kohalike põliselanike omanduses ja hallata. Kas teie majutuspaik kasutab kohalikelt tootjatelt pärit saadusi ja tooteid? Veenduge, et teie külastus ei oleks sissetungiva loomuga ega reostaks keskkonda või hävitaks piiratud ressursse (näiteks ei päädiks suure veekuluga paigas, kus vett napib).
Kas valitud reisikorraldaja on ikka sobivaim?
Kui broneerite reisi reisikorraldaja kaudu, kontrollige nende keskkonnasäästlikkuse standardeid. Uurige, milliseid samme on võetud keskkonna kaitseks ja kohalike kogukondade toetamiseks – need peaksid olema midagi enamat kui võimalus loobuda hotellis igapäevasest rätikuvahetusest. Kas teie reisikorraldaja tagab matkadel osalevatele pakikandjatele kvaliteetsed töövahendid? Kas reisikorraldaja panustab kohaliku kultuuri säilimisse? Ja mis kõige olulisem, kas teie reisikorraldaja on valmis selgitama, kuidas nende eesmärkide saavutamist täpsemalt toetatakse? Iseseisvate Reisikorraldajate Assotsiatsiooni (Association of Independent Tour Operators) kuuluvate ettevõtete hindamisel on võimalik lähtuda organisatsiooni keskkonnasäästliku turismi (Sustainable Tourism) hindamissüsteemist.
Kuhu reisile kulutatud raha õigupoolest läheb?
Kui teie reisikorraldaja või hotell väidab, et investeerib mingisse projekti, küsige neilt selle kohta täpsemalt, et teada saada, milleks teie raha täpsemalt kasutatakse.
Kas vabatahtlikuna töötamine ikka aitab kedagi?
Kas vabatahtlike organisatsiooni kaudu töötamisest on kohalikule kogukonnale või ökosüsteemidele tõepoolest kasu või teenite te tööga hoopis vabatahtlike organisatsiooni huve? Proovige leida projekte, kuhu saab panustada teatud kindlate oskustega, mis teil juba olemas on, ning paluge võimalust suhelda varasemate vabatahtlikega. Väiksematel ja vähema hulga kohalike koostööpartneritega organisatsioonidel on üldjuhul parem ettekujutus sellest, millele tegelikult keskenduda tuleks.
Kas seda kõike peab nii tõsiselt võtma? Keskkonnatemaatikasse ülemäära tõsiselt suhtudes kaob inimestel silme eest reisimise peaeesmärk, milleks on millegi uue kogemine, õppimine, puhkamine ja elu nautimine. Uute tuttavatega suhtlemine võib aidata enda väärtust tajuda ja olla sama kasulik kui lennukiga lendamisel tekkivate heitgaaside kompenseerimine. Leidke tasakaal!
Ideid keskkonda säästvateks reisideks – võimalusi on veel muidugi tuhandeid!
Minge vabatahtlikuks mõne merekaitse organisatsiooni juurde ja asuge näiteks Tai vetes asuvaid riffe vaatlema. Tai on eestlastele viisavaba ning head lennuühendused on selle ammu teinud üheks meelispuhkepaigaks. Miks mitte keskkonnale midagi tagasi anda siis just seal riigis puhkamise ajal.
Minge matkama Maroko Er-Rifi mäeahelikku – kasutage kohalesõiduks rongi ja toetage kohalikke matkajuhte. Parim aeg selleks on just kevadel ja sügisel.
Reisige Ida-Euroopa riikides kodumajutust kasutades. Serbia,Montenegro, Horvaatia, Bosnia ja Hezegovina, Bulgaaria, Makedoonia pakuvad kõik lisaks päikesele, randadele ja imelisele toidule ka suurepäraseid kodumajutusi.
Vaadake, kas MTÜ Mondo tööpakkumiste hulgas Keeniasse, Ugandasse, Ghanasse ja Myanmari on midagi, mis vastab teie haridusele ja oskusele ning veetke mitu kuud Aafrikas või Aasias
Õppige hispaania keelt – näiteks Guatemalas – ja töötage samal ajal vabatahtliku inglise keele õpetajana.
