„Tere! Olen Hiina avaliku julgeoleku ministeeriumist ning sooviksin teada teie tänaseid päevaplaane,” pöördub meie poole erariides, kuid uhkelt töötõendit kõrgel näo ees hoidev heatujuline noormees. Tema ladus inglise keel paneb imestama, sest eelmisel ööl Changbaishani lennujaamast kümneid kilomeetreid eemal asuvasse Songjianghe-nimelisse, Hiina mõistes külasuurusesse, asulasse jõudmine tundus takerduvat täieliku umbkeelsuse taha. Ei aidanud ei kehakeel ega telefoni laetud suhtlusrakendused. Kirde-Hiinas Põhja-Korea piiri vahetus läheduses asuv piirkond on Hiina mõistes perifeeria, kuhu väliskülalisi satub harva.