Kuidas kujunevad lennupiletite hinnad ning millal on neid kõige õigem osta?


Reisimine on sõltuvust tekitav!
Reisimine on sõltuvust tekitav!Foto: Shutterstock

Sama marsruuti teenindavate lennufirmade piletihindu vaadates tekib tihtipeale küsimus, miks mõne lennufirma pakutud hind on konkurendi omast mitmeid kordi odavam. Mängu tuleb lennufirmade hinnastuspoliitika ehk kuidas kliendile hindu kuvatakse.

Lennupileti hind koosneb neljast komponendist: lennufirma kehtestatud baashinnast, riiklikest maksudest, lennufirma kehtestatud lisamaksudest ning piletimüüja poolsest teenustasust või juurdehindlusest. Estraveli lennupiletite ja reisikindlustuse müügidirektori Mauri Saarendi sõnul võib lennufirma kehtestatud baashindu olla samal marsruudil ja samal lennufirmal kümneid erinevaid, sõltuvalt teenindusklassist, väljaostu, muutmise ning tühistamise tingimustest ning eeldatavast nõudlusest. “Sellest tulenevalt võib kallima ja odavama baashinna vahe olla mitmesaja kordne,” selgitas Saarend. Kodumaise lennufirma Nordica tulude juhtimise osakonna juhataja Kristel Penu lisas, et mida paindlikumad on pileti tingimused ning mida suurem nõudlus lennule, seda kõrgemaks kujunevad ka piletihinnad. “Soodsama hinnaklassi piletite valik on üldjuhul suurem reisi pikemalt ette planeerides, kuid tavaliselt puudub sellistel hindadel lendude muutmise ja tagastamise võimalus,” kirjeldas Penu.

Seotud lood:

Riiklikud maksud moodustavad lennupileti hinnast kuni 90%

Riiklikud maksud koosnevad lennuvälja- ja reisijatasudest, mille summad on enamasti fikseeritud ning sõltuvad erinevate riikide maksupoliitikast. WRIS Reisibüroo tootejuhi Mari-Liis Nõlvaku sõnul võivad lennujaamamaksud suurel osal juhtudest moodustada suisa 90% lennupileti koguhinnast, seda eriti kampaaniahindade puhul. Lennujaamatasud on reeglina kõrgemad strateegilise ja keskse tähtsusega lennujaama kasutades. “Samas tahaks inimestele südamele panna, et odavamate tasudega lennujaamade kasutamine ei tähenda sugugi mitte alati odavamat reisi lõpphinda. Meie praktika näitab, et kuigi lennupileti koguhind võib kesksesse jaama lennates olla esialgu kallim, siis odavlennujaama sõites lisanduvad ühistranspordi- ja bensiinikulud ning lisaaeg kaugemal asuvast lennujaamast lõplikku sihtkohta jõudmiseks, mis teevad selle vahe õige kiiresti tasa,” kirjeldas Nõlvak.

Lennufirma kehtestatud lisamaksud on pigem tuntud kütuselisa nime all. “Kuigi kütusehinnad on drastiliselt langenud, ei kipu lennufirmad just sageli seda maksu ära kaotama või muutma. Vaid üksikud lennufirmad on kütuselisa küll nimeliselt ära kaotanud, aga sellevõrra tõstnud baashindu,” kirjeldas Saarend ning lisas, et sisuliselt on kütuselisa puhul tegemist piletihinna lahutamatu osaga, kuid lennufirmadele meeldib näidata seda maksuna, reklaamimaks väga odavaid hindu turgudel, kus maksudeta hindade näitamine on lubatud, ning teenida sagedase lendaja boonuspunktide eest lunastatavate piletite pealt. Lisaks on lennufirmad välja toonud, et kütusehinna kõikudes on neil lihtsam muuta broneerimissüsteemides lisatasu suurust kui kõiki piletihindu ümber arvutada. “Reaalselt maksab täna aga kütus vähem kui lisamaksude kehtestamise ajal ning mingit praktilist vajadust jätkuvalt reisijatelt lisatasu küsida ei tohiks olla,” lisas Saarend. Nordica tulude juhtimise osakonna juhataja sõnul pole kütuse lisatasu kunagi 100%-liselt katnud lennufirma kulutusi kütusele, mistõttu pole tasu muutumine ka täielikult kütusehinna muutumisega seotud. Lisaks kütuselisatasule lisanduvad piletihinnale ka piletimüüja teenustasud või juurdehindlused, mis lennunduses on siiski väga väikesed ning moodustavad pileti maksumusest vaid mõne protsendi.

Lisateenuste hindadel puuduvad ühtsed standardid

Kuigi kõikide lennupiletite hinnad sisaldavad ülalmainitud nelja komponenti, ei pruugi reisija kulud lendamisel sellega piirduda. “Traditsiooniliselt on piletihind sisaldanud ka teatud pardateenindust, istekohavalikut ja äraantavat pagasit, kuid tänapäeval on trend selline, et lennufirmad püüavad teenust jagada paljudeks komponentideks ja igaühe eest eraldi raha küsida,” lausus Saarend ning rõhutas, et selles vallas on firmade vahel väga suured erinevused. Näiteks küsib üks lennufirma üsna suurt tasu nii mitteiseteenindusliku check-ini, istekohavaliku, äraantava pagasi kui pardateeninduse eest, samal ajal kui teisel kuulub see kõik piletihinna sisse, mistõttu võib esmapilgul olla viimase pilet veidi kallim, kuid kokkuvõttes pakkuda hoopis paremat väärtust. “Selliseid näited on teisigi ning seetõttu tuleks erinevaid pakkumisi võrreldes arvestada ka sellega, millised lisateenused võiksid huvi pakkuda ja kuidas need hinnastatud on,” selgitas Saarend. Ta lisas, et paraku ei ole lisateenuste hindade puhul ühtseid standardeid ning erinevused lennufirmade vahel võivad olla väga suured. “Riiklikult võiks seda valdkonda enam reguleerida. Näiteks supermarketites süüa ostes peab iga toote puhul olema näidatud ka kilo või liitri hind, samuti võiks odava lennuhinna pakkumise juures olla kohustuslik näidata hinda koos pagasi, istekoha valiku ja pardateenindusega,” leidis Saarend.

Kodumaine lennufirma Nordica on valinud piletite hinnastamisel vastupidiselt trendile traditsioonilise hinnastamise, kus lennufirma kodulehel kuvatavad hinnad sisaldavad kõiki makse ja tasusid – ainult söögid-joogid saab kodulehel lisatasu eest juurde tellida. “Lisatasudega hindade pakkumine eeldab väga head müügisüsteemi ning –võrgustikku, kus kogu piletireeglite info ning lisatasude ostukorvi lisamine on kliendi jaoks lihtsasti kättesaadav. Kuna selgeid standardeid lisateenustele pole, siis pole ka kõikidel edasimüüjatel ning lende teenindavatel partneritel valmisolekut sarnaselt lennufirmale sama detailselt infot kuvada või lisatasusid korjata,” selgitas Penu ning lisas, et Nordica huvi on müüa pileteid võimalikult paljudes kanalites, sealhulgas nii Eesti kui välismaa edasimüüjate kaudu.

Soodsaimad hinnad madalhooajal ning nädala sees

Lennupiletit ostes tekib alati ka küsimus, millal on kõige õigem aeg lennupiletit osta. WRIS Reisibüroo tootejuhi sõnul näitab nende viimaste aastate praktika seda, et kindlaid reegleid selleks on aina vähem. “Kui varasemalt töötasid varajase ostja soodustused ning viimase hetke pakkumised, siis tänu lennufirmade tihedale konkurentsile on lennufirmad sunnitud olema oma hinnastamises väga paindlikud, mistõttu võib juhtuda, et soodsaid lende on võimalik leida täiesti ebatavalistel aegadel ja mõnikord vaid mõnest tunnist ühe päevani,” selgitas Nõlvak ning lisas, et kliendil tuleb nende pakkumiste ära kasutamiseks olla kiire, sest kui pikalt mõtlema jääda, on pakkumine juba läbi. Estraveli lennupiletite ja reisikindlustuse müügidirektori lisas, et reeglina on kampaaniate käigus pileti ostmine kõige soodsam, kuid peab arvestama, et lennuettevõtted ei korralda kampaaniaid kõrge nõudlusega sihtkohtadesse tipphooajaks. “Teisisõnu - kui soovite aastavahetust Tais veeta, siis tuleb arvestada, et tegemist on sellel ajal väga populaarse reisisihtkohaga ning kampaaniatele lootma jääda ei maksa,” lausus Saarend ning tõi välja, et tavaliselt on lähematesse sihtkohtadesse soodsaim pilet osta 2-3 ning kaugematesse 3-6 kuud enne lendu, samuti on piletit odavamad madalhooajal ning nädala sees.