“Kaksteist tundi?!” ahastasin, kui mulle jõudis täie tõsidusega kohale, et pean kinnises raudlinnus veetma pool ööpäeva. See tähendab üleväsimust, paistes jalgu, sundasendit. Aga ei. Lend Istanbulist Filipiinidele möödus ootamatult kergelt, võib isegi öelda, et ääretult nauditavalt. Suuresti seetõttu, et magasin enamus aega lihtsalt maha.

Mida teha aga siis, kui võitled tõsiseltvõetava lennuhirmuga? Ehk aitab natuke statistikat rändama kippuva meele tagasi maa peale tuua.

1. 
   Lennukid on välgukindlad. Tegelikult võib välk äikesetormi ajal korduvalt lennukisse lüüa, kuid alates 1963ndast aastast pole ükski raudlind seetõttu alla prantsatanud.
2. 
   Kuigi paljud kardavad lennata, sest kujutavad ette kohutavat lennukatastroofi, siis üks maailma kõige ohvriterohkeim lennuõnnetus juhtus hoopistükkis maal. Aastal 1977, mil kaks lennumasinat (millede pardal kokku 600 reisijat) stardirajal kokku põrkasid, suri üle 500 inimese. Juhtumit tuntakse Tenerife õnnetuse all ning selle tingis Kanaari saartel ümbersuunatud lendude tõttu tekkinud segadus ning tihe udu.
3. 
   Enamik piloote ja kaaspiloote ei tohi pardal olles süüa sama toitu. See hoiab ära võimaliku toidumürgituse — kui ka üks piloot peaks haigestuma, siis teine on siiski võimeline masinat juhtima.
4. 
   Keskmise ameeriklase jaoks on surmasaamise tõenäosus lennuõnnetuse läbi üks miljonist. Seevastu autoõnnetuses on see tõenäosus üks viiele tuhandele.
5. 
   Iga päev toimub üle maailma rohkem kui 100 000 erinevat lendu, õhus viibib aga kümme miljonit inimest. Võib üsna täie kindlusega väita, et ka kõige rahulikemal läheb kõhu alt õõnsaks, kui turbulents lennukit sakutab. Sa ei ole oma hirmuga üksi.

Maailma pikim otselend kestab kaheksateist ja pool tundi ning suundub Singapurist Ameerikasse, Newarki. Lend Türgimaalt kaugele Aasiasse, Filipiini saartele on selle kõrval köömes. „Juba saabki läbi,” mõtlesin tühja tundega, kui läbi päikeseloojangu kihutades maanduma hakkasime.

Tõsi, korraks hoidsin veel hinge kinni. Nimelt juhtuvat 80% lennuõnnetustest kas õhkutõusmisel või maandumisel. Tõenäosus selleks on siiski määratult väike.

Vaata, mida Madle nägi lennukiaknast:

Lugesid just Hulkurplika päevikute 54. osa.

Madle Timm on 25-aastane Eesti tüdruk, kes pärast mitmeid lühemaid rännakuid planeedi eri otstesse sai aru, et reisijumal (või kurat) on halastamatu ning tema küüsist on raske lahti rabeleda. Nii otsustas ta seljakoti pikemalt selga kleepida ja mööda ilma hulkuma minna.

Hoia silma peal ka hulkurplika tegemistel

blogis: https://wandersell.org/


Facebookis: https://www.facebook.com/wandersell/