Kaheksa soovitust, kuidas oma puhkus palju õnnelikumaks muuta

 (6)
Kaheksa soovitust, kuidas oma puhkus palju õnnelikumaks muuta
Pole põhjust häbeneda: puhkusel ole turist.Foto: Tyrone Siu, Reuters

Unusta Louvre, ignoreeri kohalikke, püsi kindlalt sissetallatud radadel ja istu õhtul kaua Iiri pubis, soovitab Anthony Peregrine, kuidas puhkusel õnnelikum olla.

Praegu on käes puhkuste planeerimise kõrghooaeg, seega on aeg ka mõned reisimise põhitõed selgeks rääkida. Adresseerin selle manifesti kõigile vanematele inimestele kogu maailmas: alates nüüdsest peame me puhkusel tegema seda, mida me ise tõeliselt tahame. See on tegelikult palju radikaalsem, kui praegu siin kõlab. Sest tegelikult oleme me pidevalt kahepoolse surve all ja ei saa rahulikult reisida.

Ühelt poolt oleme sunnitud olema aina kiiremad, targemad ja soliidsemad reisijad. Meid kannustab tagant soov jõuda sihtkohtadesse võimalikult kiiresti, tahame "linnukese kirja saada" kõigi tähtsamate turismiobjektide juures ja olla terve öö Skopje kõige popimas ööklubis.

Teiselt poolt ja vastureaktsioonina kõigele sellele eelnevale tahame me "aeglase reisimise" hetki: midagi sellist, nagu on aeglane toit. Teisiti öeldes - rahuneda maha, mitte kiirustada. Aeglase reisimise veebilehed on täis madala süsiniku jalajälje ideoloogiaid, soovitavad kohalike kommuunidega suhtlemist, kohaliku orgaanilise toidu maitsmist ja naturaalsest kangast riiete kandmist.

Selles pole tegelikult ju midagi halba, kui seda soovitatakse. Samas on igasugused ettekirjutused, kuidas me peaksime reisima ja käituma, mõnevõrra ärritavad.

Seotud lood:

Tänasest kuulutame aga välja ka kolmanda kategooria: vaikne reisimine. See pole ei kiire ega aeglane reisimine, vaid sisaldab direktiivide, instruktsioonide ja üldiste trendide eiramist. Oluline on vaid see, mida ise tahad teha. Puhkus on igaühe enda jaoks ja pole mõeldud selleks, et teistele muljet avaldada.

Allpool on manifest, kuidas puhkus selliseks muuta. Igaüks on vaba seda kas järgima või mitte.

Louvre pole kõigi jaoks: selles hiigelsabas ei pea seisma. Foto: CHARLES PLATIAU, REUTERS

1. Pole mingit kohustust külastada ülipopulaarseid vaatamisväärsusi

Kohustuslikke vaatamisväärsusi pole olemas. Sõnastades teistmoodi - kui sa pole sügavalt huvitatud kunstist, pole ka mingit mõtet minna Louvre´i (või Pradosse, Hermitaaži, Uffizisse). Need kohad on paksult täis inimesi, kes kondavad ringi, et võimalikult kiiresti sealt jälle välja pääseda. Nad oleksid õnnelikumad, kui poleks sinna sisse üldse läinudki.

Selle asemel mine ja võta üks õlu, käi jalgpallimatšil või Pariisis näiteks Erootikamuuseumis (Clichy bulvar 72; musee-erotisme.com, pilet 10 eurot).

2. Ära pinguta iga hinna eest "tuntud turistiradade" vältimisega

Pole mingit vajadust vältida neid kohti, mida enamus turiste niikuinii läbivad. Turistide "rajad" on sisse tallatud mingi hea põhjusega. Kuhu need ka ei viiks, paljud tahavad sinna minna. Tavaliselt on seal poed, baarid, huvitavad kohad - olgu see siis Torremolinos, Stratford, Firenze või Dubai.

Need, kes ütlevad, et tahavad puhata tuntud turistikohtadest eemal, teevad vaid geograafilise eelistuse, aga mitte esteetilise.

3. Iga väljakutset ei pea vastu võtma

See, et väljakutse on olemas, pole põhjuseks, et see alati vastu võtta. Lõpeta klammerdumine mõtete külge, et pean ära käima Mont Blanci tipus, sõitma rattaga Himaalaja kõrgeimatel radadel, osalema Iron Mani võistlustel - see ei tee sinust paremat inimest. Vähemalt mitte paremat neist, kes saavad oma mägedeihaluse rahuldatud ka hotelli terrassilt lumist tippu imetledes.

4. Kohalikud on ülehinnatud

Kohalikud on lihtsalt inimesed, kes juhtumisi elavad seal, kuhu reisile läheme. See ei anna neile erilisi võimeid, šarmi ega põnevust. Kohvikud ja restoranid, kus nad armastavad väljas käia, pole kuidagi erilisemad. Kohalikud võivad vahest ka tõeliselt halba toitu süüa.

Kohalikke täis baarid, nii nagu paljud reisijuhid soovitavad, on tegelikult kasutud, kui sa just kohalikku keelt ei mõista. Hoopis paremini võib jutule saada mõnes Iiri pubis rahvusvahelise seltskonnaga ja ka tualetid võivad olla puhtamad.

5. Rühmareiside peale ei pea nina kirtsutama

Jah, ma olen seda nii palju kuulnud, kui öeldakse: "grupireisid pole minu jaoks, tänan väga."

Olgu, aga mõtle ka selle peale, et organiseeritud grupireisid võtavad ära enamuse muretsemisest puhkuse korraldamisel. Pead vaid õigel ajal õigesse kohta jõudma ja mitte oma kohvreid kuhugi maha unustama. Keegi teine vastutab kogu ülejäänu eest.

6. Õhtud omaette

Ma olen kohutavalt väsinud neist nõuannetest kolistada õhtul kindlasti läbi linna kuumimad kohad. Tavaliselt on need kuskil märgistamata uste taga, mida valvavad XXXL-suuruses klounid. Seest kostab vali elektro-lounge-latino-funkmuusika ja kokteilid on kallid.

Seega nende kohtade asemel, kus ukse taga on tegelased, kes filtreerivad meid välja, et saaksime oma raha neile jätta, võiks ette võtta hoopis mõne lähedalasuva mõnusa baari, kus meid tõesti oodatakse. Isegi nn turistilõksudes kuskil sadamas või vanalinnas saab tavaliselt viisaka teeninduse.

7. Turist olla pole häbiasi

Siin pole midagi imelikku - kodust välja puhkama minnes me olemegi turistid. Need, kes teesklevad nö kohalikku massi sulandumisega, petavad vaid iseennast. Bhutani või Borneole reisimine Riia või Stockholmi asemel on vaid reisimine kaugemale, ei muud. Samamoodi turistideks jääme ikka.

Seega ela end välja täiel rinnal just turistina. Sõida selle naljaka väikese rongiga vanalinnas. Osta suveniiripoest kummaline vidin. Söö restoranides, valides toitu fotomenüüst. Ja ära nõustu nendega, kes ütlevad, et puhkusel nad alati väldivad kaasmaalasi. Miks? Ka välismaal võib kaasmaalasega saada mõistlikul teemal juttu ajada.

Mobiil ei pea alati teed juhatama. Foto: MIKE SEGAR, REUTERS

8. Ära lase end tehnoturismist kaasa haarata

Kui sulle meeldib nutitelefon, siis see on ju tore. Aga kui seda pole või ei ole harjunud kasutama, siis ei tasu ka kurvastada, et ei saa näppida mobiili-äppe, mis juhatavad kätte kõik linnas asuvad barokk-kirikud, veetaksod või iga korea restorani viie kilomeetri raadiuses. Nende äppide mittekasutamine pole moodsa turistina läbikukkumine. Siiamaani on olemas ka reisiraamatud.

Hea lugeja, kas oled nende punktidega nõus või jääd eriarvamusele?