KAHEKSA nippi igapäevaelust, mida eestlastel on aeg jaapanlastelt õppima hakata
Kindlasti on paljud näinud ekstreemseid tipptunnikaadreid silkudena rongi topitavatest inimestest. Kuigi tuleb ette ka taolisi situatsioone, siis enamasti on Tokyo tohutu rongisüsteem viisakas ning ülimalt efektiivne.
Seda aitab selliseks muuta fakt, et rongi ootavad inimesed seisavad sisenemist oodates üksteise järel järjekorda (mis võib olla 2, 3 või isegi 4-realine). Isegi kui järjekord ulatub platvormi teise otsa, ei kaota inimesed enesevalitsust ning ootavad kannatlikult, mil on nende kord rongi peale astuda.
3. Tasuta vesi kõikides toidukohtades
Kuigi me oleme ilmselt kõik valmis aeg-ajalt maksma üle-keskmist hinda suurepärase kulinaarse kogemuse eest, ei pruugi olla mõistetav, miks peaks maksma ka toidu kõrvale joodava lihtsa vee eest. Kõikides Jaapani toidukohtades, olenemata hinnaklassist, kehtib raudne reegel, et tavaline jäävesi on iga inimese põhiõigus ning on ette nähtud ka minimaalse tellimuse puhul. Muidugi pole tegemist pudeliveega, vaid lihtsa filtreeritud joogiveega, kuid see on väga oluline täiendus. Sama raha eest, mis oleks kulunud vee ostmisele, võib peale sööki kasvõi väikese magustoidu soetada.
4. Märjad rätikud kõikides toidukohtades
Samalaadselt veega, pakutakse Jaapanis toidukohtades enne sööma asumist kilesse pakendatud antibakteriaalselt niisket salvrätikut (mõnedes kohtades ka kuuma niisket väikest froteerätikut), mis võimaldab enne ja peale söömist kiirelt käsi puhastada ning värskendada.
6. Androgüünsem suhtumine riietesse ja aksessuaaridesse, k.a. juuksevahendid
Nii mõneski paigas võib eest leida suhtumist, et meeste ja naiste välimus on justkui kindlalt reglementeeritud ning mehelikkus ja naiselikkus sotsiaalse normina toimiv eesmärk omaette, millest kõrvale kaldumine toob endaga kaasa naeruvääristamise ning kiusamise.
Kindlasti pole Tokyo üks nendest paikadest. Loomulikult on ka siin palju inimesi, kes soovivad välja näha naiselikud või mehelikud, kuid see on nende valik ning nende stiil, mida ei peeta kohustuslikuks kõigile.
Näiteks ei pruugi kantavad kotid meeste ja naiste puhul väga erinevad olla ning ka juuksevärvid ja muud juuksetooted on mõeldud kõigile. Inimeste stiil on nende enda asi ning tänaval kõndides ei pruugi Tokyos elav inimene karta, et teda avalikult solvataks või lausa kallale karataks.
Ükskõik millises vanuses inimene võib osta endale mänguasju, käia nädavahetusel Disneylandis või osta endale karakteri piltidega pidžaama, ilma et ta oma oste või hobisid naeruvääristamise hirmus varjama peaks.
Lõbusatel ja kirevatel asjadel pole vanusepiiri ning miks mitte nautida seda, mis teeb meele helgeks - nii võiks kirjeldada Jaapanis kehtivat mõtteviisi.
Olgu ametiks prügikoristaja, ehituspiirkonna turvatöötaja, perrooni ülevaataja või öise vahetuse müüja - neid kõiki ühendab teadmine, et nad on oma kohal tunnustatud ja hinnatud.
Jaapani kollektiivne mõtlemine tagab selle, et kõik hiigelmehanismi mutrid veerevad teadmisega, et ilma nendeta jääks seisma terve süsteem.
Loomulikult on suureks motivatsiooniks ka piisav palk, kuid see pole ainukeseks põhjuseks, miks iga inimene võib kindel olla, et tema tegevuse peale ühiskondlikus mõttes ülevalt alla ei vaadata.