Just sinna riiki peaksid reisima sel aastal, kui tahad paradiisi, seiklusi ja odavaid hindu

Mis tuleb eestlase mõtteisse siis, kui korralik talv ei taha ega taha tulla? Valgust justkui polekski, on külm, hall ja rõske, päike on võõras ja pilved on nii madalal, et suruksid sind justkui füüsiliselt maadligi. „Tahaks päikest," mõtleb siis tüüpiline eestlane, „tahaks sooja ja tahaks puhkust."

Sel ajal, kui sallidesse, jopedesse ning labakinnastesse mässitud maarjamaalased vihma ja tuule eest varju otsivad, toimub siit umbes viieteistkümne lennutunni kaugusel midagi hoopis vastandlikku. Päike lõõskab. Taevas pole ühtegi pilvetupsu, mahe tuul paitab kohalike põski. Tänavamüüjad äritsevad mahlaste mangodega, ananassid ootavad rodus ostjaid, avokaadod pakatavad küpsusest. Riigi arvukatel saartel käib elu — surfatakse, sukeldutakse, keritakse end kookospalmi alla rõngasse ning kuulatatakse ookeani mühinat.

Ah et mis riik? Loomulikult Filipiinid. Üle seitsme tuhande saare punnitavad end kutsuvalt merest välja, meelitades rannikule ja koralliriffide juurde snorgeldajaid, kutsudes sisemaale noppima mandariine, nautima kokteile välibaarides. „Filipiinidel on alati lõbusam,” ütlevad alati ülevoolavas tujus olevad filipiinod ning annavad nõu, kus on valgeima liivaga rannad, suruvad pihku üliküpse banaani ning viitavad, kust saab kõige odavamalt mootorratast rentida.

Päike ja palmipuud — igavene suvi. Jääb vaid üle vaadata, et kookospähkliga vastu pead ei saa. Foto: Madle Timm

Tõesti, Filipiinidel näib kõik olemas olevat, millega eestlane talvekaamost eemale saaks peletada: rannad ja palmipuud, lopsakas loodus ja mäed, jutukad ja sõbralikud kohalikud, magusad puuviljad ning hulgaliselt võimalusi adrenaliinilaksu saamiseks. Surfamine, sukeldumine, mägimatkad. Vürtsina võid sattuda kokku taifuuniga, elada üle maavärinat või nagu praegu — näha võimsat loodusemängu tossava vulkaani näol.

Hinnad on Filipiinidel eestlase jaoks soodsad. Hooajalised puuviljad saab kõhtu sentide eest, transpordi hinnad oigama ei võta (kui, siis vaid ummikud ja autojuhid). Aga Filipiinidel on ka teine pool. Pool, mis jääb turistide vaatevinklist sageli välja, kuid mis võib iga reisi teha seikluslikumaks ning anda lõppude lõpuks endalegi hea enesetunde. Selleks on mõistmine, kuidas elavad kohalikud ja kuidas saaksid sina oma eestlaslikul kombel nende elu lihtsamaks muuta. Kuidas?

Paljud rannad on täis plastikut. Paljud džunglid on täis plastikut. Plastikut ja prügi. Eestlastele omane teeme-ära meelsus ning võime korraldada talguid on Filipiinidel kindlasti abiks. Nopi veidi prügi, toeta kohalikke, ostes nende endi valmistatud toite või meisterdatud suveniire, paku end vabatahtlikuna appi, kui taifuun või vulkaanituhk on kohalikule kogukonnale liiga teinud. Meie jaoks eksootiline ja põnev kogemus, filipiinodele tõeline abi.

Sellest, kuidas Filipiinidel täpsemalt reisida, mis on hinnad, kus ööbida ja mis paiku külastada, loe SIIT.

Läbipaistev vesi annab suurepärased võimalused sukeldumiseks ja snorgeldamiseks. Foto: Madle Timm

Lugesid just Hulkurplika päevikute 75. osa.

Madle Timm on 26-aastane eestlanna, kes pärast mitmeid lühemaid rännakuid planeedi eri otstesse sai aru, et reisijumal (või kurat) on halastamatu ning tema küüsist on raske lahti rabeleda. Nii otsustas ta seljakoti pikemalt selga kleepida ja mööda ilma hulkuma minna.

Hoia silma peal ka hulkurplika tegemistel

blogis: https://wandersell.org/


Facebookis: https://www.facebook.com/wandersell/