Juristitoolilt rändama ehk seiklus Austraalias 26: Milline elu meil on? Õige – ebastabiilne


Juristitoolilt rändama ehk seiklus Austraalias 26: Milline elu meil on? Õige – ebastabiilne
Seiklejatel on ees on 6000 kilomeetrit Austraalia maanteid.Wikimedia commons

Asjalood on nüüd sellised, et Darwin ei ole meiega just kõige sõbralikumalt käitunud.

Esiteks olen mina leidnud endale vaid poole kohaga töö suveniiripoes. No olgu, vahepeal oleks mind ettekandjana tööle võetud. Oleksin töötanud õhtuses vahetuses ehk siis mu graafik oleks sisaldanud tööd suveniiripoes hommikul kümnest päeval kaheni ja seejärel õhtul kuuest kümneni toite ette kandes. Seal restoranis oli aga suhtumine niivõrd ebameeldiv, et kohe üldse ei kiskunud sinna tööle. Mingisugune Hiina töökultuur vist – kõik töötajad ja ka omanik olid Aasiast, täpsemini vist Hiinast. Halb maik jäi ja mu kallis kaaslane arvas ka, et küll midagi meeldivamat leian. Lisaks pidin seal igatepidi tõotama, et jään kuueks kuuks neile tööle ja juba sellega seoses oli kehv tunne, et nemad hakkavad mind kangesti Hiina köögi jms osas koolitama ja siis ma peagi lahkun.

Vahepeal käisin veel advokaadibüroosid läbi, mida mu uus siinne advokaadist tuttav soovitas. Vahepeal leidsin ka Seek-i portaalist uusi töökuulutusi. Minust oldi juba huvitatud ... kuni selgus minu viisast tulenev piiratud õigus töötada ühe tööandja juures vaid kuus kuud. Mu elukaaslase töökohas on pidevalt segadus tema tööülesannete osas.

Seotud lood:

Maja, kus me elame, müüdi maha. Nii meie kui majaomanik ise peame paari nädala pärast siit välja kolima. Nii et uut kodu on vaja niikuinii. Enamasti nõutakse toa üürimisel tagatisraha ja tihti tahetakse ka tähtajaline leping sõlmida, vältimaks olukorda, kus üürnik väga lühiajaliselt sisse kolib. Meie pikaks ajaks jääda ei taha, aga lühikeseks ajaks kodu otsimine tõotab vaevaliseks kulgeda.

Tõele au andes arvasin juba siia tulles, et küllap jääb meie Darwini-etapp lühikeseks ja pesitseme siin vaid Austraalia talvel, mil mujal siin mandril on jahe. See on ikkagi Tartu-suurune linn ja sellest tulenevalt ka tööturu võimalused ahtakesed. Lisaks hakkab siin hooaeg otsi kokku tõmbama, peagi algab vihmane ja ebamaiselt kuum aastaaeg, mil paljud siit lahkuvad. Niisiis on viimastel paaril nädalal ka töökuulutused väga väheseks jäänud.

Niisiis eelmisel nädalal, kui saabusin koju linnas CV-de jagamisest väsinuna ja Kaspar tööst tüdinuna, sündis otsus augusti lõpus asuda hoopis Sydney poole reisima. Veel ei tea, kas õnnestub – laseme enne mehaanikul auto üle vaadata ja see krempel võib säästudest oma ampsu haugata. Vaikselt hõljub meeles ka mõte kasutada ära mangode hooaega, paar nädalat maatööd rassida ja sellega eelarvet kasvatada. Idarannikul on nii tohutult palju näha, kohe üldse ei taha rahalises kitsikuses midagi põnevat kogemata jätta. Reisime maha taas 6000 km ligi, nii et reis tõotab tulla intensiivne.

Nii et milline elu meil on? Õige – ebastabiilne. Ühest otsast põnev, teisalt väsitav. Ränduri elu ikkagi. Nii et järgmine kord võin teile hoopis muust plaanist pajatada, sest ega me ju ise ka ei tea. Kohanemisvõime saavutab siin Austraalias küll maksimaalsuse.

Ega me ikka naudime elu ka. Eile sõitsime näiteks ratastega Palmerstoni, edasi-tagasi 50 km. Oli paras väntamine ja päevitust sai ka peale. Nii veider – ma olen vaid loetud korrad basseini juures päevitanud. Kui ikka iga päev lauspäikest näha on, ei teki ka tunnet, et nüüd kohe (!) tuleb õue minna ja sellest viimast võtta. Päike on siin nii palav, et selle käes istuda üldse ei jaksa. Pooletunnisest päikse käes jalutuskäigust tööle piisab täiesti. Nii et sellist hasartset suvenautlemist, nagu Eesti nappide kuumalainete ajal on, ei ole. Mis viib mõttele, et Eestis oskan vaat et rohkemgi päikselist ilma nautida. Ega siin ei saa rannas ujuda ka, sest ookeanis võib olla krokodille. Nii et jääbki vaid variant basseinis olla.

Pühapäevaõhtuti sõidame ratastega Mindil ranna turgu, mida peetaksegi vaid paar korda nädalas. Seal toimuvad tantsuetendused tulega, aborigeenid mängivad oma digeriduu pilli, müüakse erinevat suveniirinodi ning püsti on seatud letid hõrgutistega erinevatest maailma osadest. Võta sa India toitu, Türgi Kebabi, Mehhiko tortillat või Hiina nuudleid, kõhu saab täis vaid kümne dollariga, lisaks saab nautida melu sumedal troopilisel õhtul.

Darwini periood jääb kindlasti eredalt meelde. Olen alati soovinud veidi aega troopikas elada ning nüüd on see tehtud. Aeg on taas reisida ning siis end juba suurlinnas sisse seada. Kirjutamiseni!