Jõulud Norras: muidu peaaegu nagu Eestis, aga laual on ka riis ja leeliskala
Norras on eestlastel üsna lihtne jõule Eesti moodi pidada, sest jõulud seal ei erine eriti jõuludest Eestis.
Mõni päev enne jõule kaunistatakse kodud pärgade, päkapikkude, inglite ja tähekestega. Aina rohkem kaunistatakse maju tulede ja pärgadega ka väljastpoolt. Tuppa tuuakse jõulupuu.
23. detsembril on paljudel peredel traditsiooniks kaunistada jõulupuu, küpsetada piparkooke ning süüa riisiputru suhkru, kaneeli ja võisilmaga. Pudrupotti peidetakse mandel ja kes leiab selle oma taldrikust, võidab martsipanist sea.
Jõuluõhtut tähistatakse nagu Eestiski 24. detsembril. Hommikul ostetakse ja pakitakse kiiruga veel viimased kingitused. Õhtul toimub pidulik õhtusöök kas kodus või sugulaste-sõprade juures.
Väiksemate lastega peredes toob kingitused jõuluvana, suurematele ilmuvad kingid kuuse alla ööl vastu 24. detsembrit.
Suurt rõhku pannakse jõuluõhtul traditsioonilistele jõuluroogadele. Olenevalt piirkonnast ja kodustest traditsioonidest on jõululaual küpsetatud searibi, kuid ka lutefisk (leeliselahuses marineeritud tursk), pinnekjøtt (soolatud ja kuivatatud lambaribid), keedetud tursk, seapraad ja kalkun on laialt levinud jõuluroad. Õhtusöök kestab tavaliselt hiliste öötundideni.
Jõuluaeg on maiustuste söömise kõrghooaeg. Enne jõule müüakse tohutul hulgal martsipani: maiustuste tootja NIDAR´i väitel süüakse Norras igal aastal jõulude ajal üle 40 miljoni martsipanifiguuri.
