Jõulud Kanaaridel: kui on põhjust tähistada, siis kanaaridele õpetajaid vaja pole


Jõulud Kanaaridel: kui on põhjust tähistada, siis kanaaridele õpetajaid vaja pole
Kuningate tulek - Tenerife laste jaoks tähtsaim aastavahetuse sündmus.Foto: Olavi Antons

Kliimapõgenikuna Kanaaridel talvesid veetva ja seal kaht ekskursioonibürood pidava Olavi Antonsi sõnul peetakse saartel lugematud pühakutepäevi läbisegi riiklike pühadega sisuliselt kuu aega järjest.

Esimesest advendist ehitakse Kanaaridel linnaväljakud jõuluehteisse, paigaldatakse misanstseenid elusuuruses nukkudega ning koduloomade mulaažidega Kristuse sünni aegsest Jeruusalemmast. Pimeduse saabudes kõik särab, sätendab ja vilgub. Kodudes riputatakse aga jõulude peatse saabumise puhuks akende alla ja rõdupiiretele sisseronivad päkapikud, mis on kahtlemata uue aja komme, sest traditsioone austavates kodudes siinmail päkapikud susse täitmas ei käi.

Et kuuski kanaaridel sisuliselt pole ja männid on kõik looduskaitse all, siis on levinuim jõulupuu plastmassist, Made in China, vastavalt maitsele siis rohelist, valget või kasvõi musta värvi. Kel soovi, saab koju tarida ka sellise plastkuuse, mis veel paarikümne sentimeetri pealt ära petab, aga need on juba jupp maad kallimad – kuigi ilmselt igavesed.

Advendiaja eredaim sündmus on 8. detsembril tähistatav Inmaculada Concepción ehk Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Suurpüha, mil puhul on koguni vaba päev.

Jõululaupäev on juba poolik tööpäev, peale lõunat ruttavad kõik, kel võimalik koju, sest jõululaupäev on perekonnaga koos olemiseks.

Seotud lood:

Eestis arvatakse, et rahvas sööb jõulude ajal liiga palju. Selle väärarvamuse põhjus on lihtne – vaid vähesed on kanaaridega ehk Kanaari saarte püsielanikega koos jõulualuda istunud. 

Kõigepealt võetakse ette tapased ehk suupisted. Kalad, vinnutatud liha, oliivid, kümmet sorti juustu, nii küpsetatuna kui ilma, krevetid küüslaugukastmes, molluskid jne. Jõulude puhuks on kombeks teha veel erilisi pirukaid: nn Truchas de Navidad, mille täidiseks on mandlid ja maguskartul. Kanaari köögi eripäraks ongi magusa ja soolase sundimatu segamine. Heeringas vahukoorega – pole probleemi! Veini juuakse peale ja alles siis, kui algab see päris söömine.

Jõuludeks küpsetatakse veel erinevaid vorste, sealhulgas ka verivorste ja neidki nii soolaseid kui magusaid (viimased on rosinate ja mandlitega – väga omapärane). Küpsetatakse kanaliha ja sealiha, eriti levinud on jõululaupäeval aga kitseliha söömine – nn Baifo on küüslaugu, tüümiani, loorberi ning oregano kastmes kiududeks hautatud noore kitse liha. Ja otseloomulikult ei saa unustada kanaari kartulit – väike, krimpsus ja soolakihiga kaetud.

Vahepeal käiakse kirikus ja seepeale süüakse jälle. Ja siis on käes päris magusa kord.

Aga jõuluvana?

Ei mingit jõuluvana. Paraku nii see on. Kanaarid on küll teadlikud sellise mehikese olemasolust – hispaania keeles Papa Noel´ist, aga väikesed kanaarid näevad jõulumeest vaid telekast ja kaubanduskeskustes. Kes siis kingitassimise töö ära teeb? Kohe jõuame ka selleni.

Jõulu esimene püha on riigipüha. Kõigil (välja arvatud restoranis ametis olijad) on siis vaba päev ja vastandina jõululaupäeva perekesksusele on see päev sotsialiseerumiseks. Käiakse üksteisel külas ja kogunetakse restoranidesse, soovitakse häid pühi ja muidugi süüakse. Ja juuakse ja süüakse veel ja veel.

Eestist pärit kliimapagulaste lastel veab veel eriti - neil käib nii jõuluvana kui kuningad. Foto: Olavi Antons

Purjus kanaari pole aga minu silmad seitsme aasta jooksul muide veel näinud. Kui Teidel ehk saare kohal troonival vulkaanil on juba lund, siis käiakse ka kelgutamas (surfilaudadega) ning pärastpoole süüakse veel natuke. Kaugel see uusaastagi siis enam, seda tähistatakse tavaliselt võimalikult suures seltskonnas (süüakse muidugi jälle vägevasti) ning kui kell lööb 12, siis iga kellalöögi ajal süüakse üks viinamari ning soovitakse iga marjaga üks soov uueks aastaks.

Eriti tähtis kolmekuningapäev

Aga see pole veel kõik. Kanaaridel (ja Hispaanias) on laste jaoks kõige oodatumaks pühaks hoopiski kolmekuningapäev. Seda tähistatakse pompöössemalt kui jõule. Kolme idamaa targa tulek lavastakse pea igas asustatud punktis. Käiku lähevad ehtsad kaamelid, linnatäied kostümeeritud lapsi, taevast sajab komme – nagu muinasjutt. Osalejate hulk ei jää palju alla karnevali ajal toimuvale. Pealinnas Santa Cruzis tulid targad ühel aastal koguni helikoperiga staadionile.

Jõuluvana Tenerife Kompassis. Foto: Olavi Antons

Lapsed saadavad neid tarku rongkäigus läbi linna ning kui lapsed õhtul magava lähevad, panevad nad kuuse alla piima ja mett kuningatele. Kui öö on ära magatud, on targad ka nende juurest läbi jõudnud käia ning kingid kuuse alla jätnud. Et tänapäeva lapsed mürrist ja kullast suuremat ei pea, on kinkide valik muidugi mitmekesisem kui omal ajal.

Eriti õnnelikus seisus on Tenerifel Eestist pärit kliimapagulaste võsud. Neil käib nii jõuluvana kui kuningad. Mida ei saa muidugi öelda nende vanemate kohta.

Foto: Olavi Antons