Balil jõule eriti ei tähistatagi, kuid siin algab mõned päevad enne jõule hindu püha Galungani. Jõulutunnet praktiliselt polegi, aga Galungan oli vinge!

Galungani päeval kannavad kõik kohalikud kogu saarel traditsioonilisi Bali rõivaid. Nagu Eestis jõulud, on Galungan ka perekeskne püha. Päev enne kutsutakse külalisi ja jagatakse oma õnnistusi teistega (ehk siis sama andmisvaim nagu meilgi). Lisaks käivad kohalikud lapsed trummide ja kostüümidega mööda tänavaid ringi ja koguvad Galungani puhul annetusi.

Kuna Bali on hinduistlik, siis jõulusid peetakse rohkem "välismaalaste pühaks" ja nii minul kui lastel on olnud raske seda õiget jõulumeeleolu üles leida. Galungan on aga äärmiselt oluline - sellel päeval ei tööta keegi, nii lapsehoidja kui koristaja võtsid siis mitu vaba päeva, et Galungani kaunistusi valmistada ja erinevatel tseremooniatel osaleda. Restoranid ja poed on suletud ning kogu saar ehitud.

Jõulukaunistusi kohtab siin seega vaid välismaalastele suunatud kohvikutes ja ostukeskustes. Galungani jaoks näeb aga kogu küla suurt vaeva, et nii tänavad, templid kui kodud ära kaunistada. Iga väiksemagi kodu ees on uhkelt ehitud altar ja keeruliselt dekoreeritud bambuskaunistus "panjar". Templite ja kodude kaunistamist peetakse äärmiselt oluliseks, kuna see sümboliseerib andamit jumalatele. Kaunistuseks kasutatakse põhiliselt loodulikke materjale nagu bambus, lilleõied ja lehed. See kõik on käsitöö, mis võtab mitmeid päevi aega ja kaasatud on nii mehed kui naised.