Kui mõlemad testid osutuvad negatiivseks, võib riigis piiranguteta ringi liikuda. Ja seda ei tasu lasta endale kaks korda öelda — avastada on Jordaanias küllaga!

Tulles talvisest Eestist, võib esmalt ära kuluda ehk suplus Surnumeres. Surnumeri on oma olemuselt õigupoolest järv, mis asub maakera kõige madalamas punktis (425 meetrit alla merepinna). Järve veetase on aastatega langenud, kuid turstidele teeb selle atraktiivseks üle 30% soolasisaldus. See laseb suplejatel vees lausa istuda ja ajakirju sirvida ilma, et peaks kartma põhja vajumist. Lisaboonusena on sealne sool ja muda tervistava toimega — paras talvekaamose mahanühkimiseks.

Jordaania on eelkõige tuntud oma kõrbete poolest — seal asuvad neist ühed maailma suurimad, laiudes ka üle naaberriikide. Keset liivavälju paikneb Wadi Rum — lõunas sirutuv ja kaitse alla võetud maa-ala, mis on tuntud oma huvitavate kaljumoodustiste poolest. Kokku moodustub eriline maastik, mida tasub kindlasti oma silmaga näha.

Aga räägime parem Petrast — linnast, millest ei saa Jordaanias käies ei üle ega ümber. Kellele kaalukaks punktiks, kellele mitte, aga ka National Georaphic on Petra üles tähendanud kui koha, mida igaüks võiks kindlasti korra elus näha. Miks see siis nii eriline on? Tegemist on iidse linnaga, mille rajasid araabia hõimud enne meie ajaarvamist. Riiki kutsuti Nabateaks, selle elanikke nabatealasteks ning pealinnaks sai Petra. Nutikad kohalikud rajasid juba toona veejuhtimissüsteeme ning tahusid liivakivikaljudesse kõike, mida vajalikuks pidasid. Amfiteater, templid, hauakambrid, arvukad trepid ja tänavad… Käis tihe äri ja kaubavahetus, muu hulgas roomlastega, kes nad ka ühel hetkel endale allutasid.

Petra on vaieldamatult Jordaania kõige tuntum turismimagnet. Ilmselt õigustatult. Foto: Pexels

Aastal 363 toimus suur maavärin, peale mida algas linna suurem allakäik ning see jäeti suures osas maha. Kaljudesse uuristatud hauakambreid kasutasid vahepeal elupaigana beduiinid. Linn taasavastati aastal 1812 ning aastast 1985 kuulub UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Ajaloohuvilistel juba igav ei hakka!

Selleks, et kõike seda kogeda — ja ehk end ka hummusest ja falafelidest punni süüa — on eestlastele vajalik viisa olemasolu. Viisa saab taotleda kas saatkonnast või saabudes kohapeal. Tasub ka teada, et kui varasemalt on reisidokumendis olemas Iisraeli sisenemist tähistavad templid Jordaania või Egiptuse piirilt, ei lubata teid uudistama naaberriikidesse Süüriasse ega Saudi Araabiasse.

Jordaanias asuvad ühed maailma suurimad kõrbed. Foto: Pexels

Allikas: VisitJordan.com