JAANIPÄEVA ERI | Jätkuvalt hinnatud rahvatarkused ja rituaalid näitavad eestlaste püsivat looduslähedust

 (2)
JAANIPÄEVA ERI | Jätkuvalt hinnatud rahvatarkused ja rituaalid näitavad eestlaste püsivat looduslähedust
Pilt on illustreerivFoto: Pixabay

Viinasokid, sõnajalaõie otsimine, kukeseente jaht sügaval metsas ja murakate noppimine muinasjutulises rabas... Kui eestlane üldse millessegi usub, siis on see emake loodus ise ja rahvatarkused. Esmapilgul ehk hoomamatu, aga lääne inimesega võrreldes on loodusel eestlase elus suur ja tähenduslik roll. See on nii loomulik osake meist ja meie igapäevaelust.

Eestlased on alati olnud loodusega lähedased ja kohtlenud seda tänu ja austusega. Peaaegu igal perel on omad sellega seotud traditsioonid.

Rituaalid

Rahvaluule uurijate sõnul on enamik maagilisi rituaale mõeldud probleemide lahendamiseks ja harmoonia saavutamiseks. Kuigi loodusjõududega seostatakse palju uskumusi, leidub ka neid, mis on seotud inimeste omavaheliste suhetega. Kui vajalikuks peeti, siis kasutasid muistsed eestlased ka rituaale, et oma vaenlasi kahjustada või neile kätte maksta.

Maagia ja rahvatarkuse vahele on üsna keeruline piiri tõmmata. Olete ehk kuulnud ütlust, et enne jüripäeva ei tohi palja maa peale istuda? Loogiline põhjus selleks on, et varakevadel on maa külm ja niiske, maapind ei ole veel üles soojenenud. Mõnel pool öeldakse aga, et kevadine maa pole veel hingama hakanud ja on seetõttu mürgine (vanasti peeti jüripäeva maahingamispäevaks). Aga öeldi ka, et peale jüripäeva ei tule enam karta maa viha, mis enne jüripäeva paljajalu astujat või maa peale istujat oodata võis.

Seotud lood:

Jüripäevaga seoses on ka mitmeid ilmaennustusi, näiteks: "Käiakse enne jüripäeva särgiga, käiakse peale jaanipäeva kasukaga" ja "Kui enne jüripäeva müristab, tuleb külm kevade".

Ilma ennustamiseks oli teada palju tarkusi ja vahendeid, kuid tuleviku ennustamiseks oli parim aeg vana aasta õhtu. Tuntud on tinavalamine, aga saatust vaadati ka tasandatud koldetuhale öösel tekkinud jälgede ja nende suuna järgi.

Metsa seadused

Eestlased on metsarahvas - palju on õpetusi, kuidas metsas käituda ja mida sealt kaasa korjata. Metsas ei tohtinud vanduda ega isegi halbu või kurje mõtteid mõelda: arvati, et nii tekib kontakt ebasoovitava väega.

Metsloomi ei võinud nimepidi nimetada, vastasel juhul võisid nad rünnata. Näiteks hunti kutsuti susi, kriimsilm, võsavillem, hall hunt, hallivatimees, metsakutsa ja Püha Jüri kutsikas. Arvati, et: "Kui hundist räägid, siis ta tulebki". Isegi kahjutuid metsaelanikke peeti mõnikord ohtlikeks: vältida soovitati rändlinde, kes veetsid talve kaugetes maades ja võisid endaga hädasid kaasa tuua.

Kuid oli ka häid endeid: usuti, et sõnajalaõis, pihlakas ja kadakas võivad õnne tuua. Metsast sai abi paljude tõvede vastu: kadakas oli tervise puu, pihlaka- ja maasikaõied aitasid üheksa tõve vastu, põdrasammal köha vastu jne.

Kodused abinõud

Pere ja majapidamisega on seotud palju rituaale ja märke. Äikese ajal oli kombeks uksed ja aknad sulgeda, nii et kurat ei pääseks nende kaudu sisse. Põlenud majaasemele ei tohtinud uut maja ehitada, muidu oleks ka seda sama saatus oodanud. Noor ema pidi 6 nädalat pärast sünnitust koju jääma ega tohtinud inimestele ristimata last näidata.

Saunal oli eestlaste elus eriline roll: see ei olnud ainult pesemise koht, vaid seda kasutati tervisehädade raviks ning seal viidi läbi ka rituaale. Saunas sünnitati ja seal pesti surnud. Sauna peeti pühaks paigaks, mis oli oma tähtsuselt võrreldav kirikuga.

Tuntud on vanasõna: „Saun on talurahva tohter", sest saun andis leevendust raskest tööst tingitud tervisehädadele. Isegi kui haiguse põhjus ei olnud teada, oli vihtlemine ja saunas higistamine alati väärt abinõu. Vihtlemine oli ja on endiselt Eestis kõige populaarsem saunaprotseduur.

"Kui korjata jaaniõhtul üheksat sorti lilli ning panna nendest tehtud kimp ööseks padja alla, peaks unes oma tulevikku või tulevast nägema."

"Kevadine kasemahl on põhjamaalastele tähendanud justkui uue elu algust."

"Toore kuuse mähaga end hõõrudes saab kihulasi eemale peletada."

"Sügisene udu tähendab sooja, kevadine udu külma."

"Sile kass, teravad küüned. "

"Seljahaiguse vastu on abi, kui kevadel esimest korda piksemürinat kuuldes kolm kukerpalli lasta. "

"Kadeda kari ei kasva ega õela õu õitse. "

"Kes kõikide meelepärast tahab olla, ei jõua kellegi meelepärast olla."

Mis on need rahvatarkused, mille sina oled oma vanaemalt õppinud ja mida siiani kasutad? Kuidas on loodus osake sinu igapäevaelust?

Allikas: Puhka Eestis