Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Tornide väljaku totaalsed muutused läbi aja


Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Tornide väljaku totaalsed muutused läbi aja
Tornide väljak 1960. aastate alguses.

Vanalinna külje all asuv kaunis haljasala Tornide väljak on läbinud ajaloos mitu väga suurt ja tähtsat muudatust. Ajaloorünnakut alustame aga väljaku läheduses asunud keskaegsest linnaväravast.

Toompea külje all tänase Nunne tänava kohal asunud Nunnavärav rajati 700 aasta eest pärast seda, kui Taani kuninga Erik IV Menvedi asehaldur Johannes Kanne oli 1310. aastal andnud juhised Tallinna linnamüüri täiustamiseks. Nunnaväravale andis nime selle lähedal tänase Gustav Adolfi gümnaasiumi hoones asunud keskaegne tsistertslaste Mihkli naisklooster.

Kohe värava kõrval asunud sauna järgi on seda ka Saunaväravaks kutsutud.14. sajandi I pooles rajati neljakandiline kõrge peaväravatorn. See asus linnamüüriga ühel joonel. Peavärava tugevdamiseks ehitati I eesvärav, mille põhjapoolsesse nurka rajati ümar, veidi lapiku põhiplaaniga neljakorruseline nurgatorn. Hiljem ehitatud II eesväraval nurgatorne ei olnud. Nii koosnes Nunnavärav lõplikul kujul kolmest järjestikusest väravast, mille hiljem lisandus veel 1610. aasta paiku ehitatud vallivärav koos vahtkonnamajaga. Tegemist oli Tallinna ühe võimsama väravakompleksiga.

Nunnavärava eesvärav enne lammutamist 1860. aastatel. C.Buddeuse joonistus..
Seotud lood:

Osa Nunnaväravast lammutati 1820. aastal. Säilinud osas asus 19. sajandil hobupostijaam. Balti jaama ehitustööde ajal 1868. aastal tehti tihenenud liikust segav vana värav lõplikult maatasa. Vaid Toompea nõlval säilinud müürijupp meenutab selle kunagist asukohta.

Üllatuslikult sai aga tollane Reval endale sealsamas uue värava. Selgus, et Nunnavärava lammutamine ei taganud veel piisavalt vaba juurdepääsu Balti jaamale. Nii murti 1896. aastal Suur-Kloostri tänava kohal linnamüür läbi ja Tallinn sai noorima ja avaraima linnavärava - Kloostrivärava. Hea, et linnamüüri päris maha ei lõhutud, nagu tehti Suurtüki tänava läbimurdega.

Kloostrivärav 1922. aastal. Parikase foto.

Nunna- ja Kloostrivärava esisel suurel lagedal tühermaal olid omal ajal nunnad loomi karjatanud, samuti asusid seal linnaelanike ürdi- ja köögiviljaaiad. 17. sajandil rajati sinna bastionivöönd muldkindlustuste ja vallikraaviga. Sarnane maastik on tänaseni säilinud Schnelli pargis, mis on saanud oma nime sealkandis 19. sajandil aiandit pidanud Johan Schnelli järgi.

1864. aastal tasandati aga Tornide väljaku kohal asunud vallikraav ja muldkindlustused. Esplanaadile rajati tänane Põhja puiestee (1906-1917 Troonipärija puiestee). 19. sajandi lõpus taheti piirkonda elamukruntideks laiali jagada, kuid halva aluspinnase tõttu soovijaid ei leidunud. Samal aastal Kloostrivärava rajamisega eraldati seal aga nelja hektari suurune maa-ala põllumajandusnäituste korraldamiseks. Nii sündis Tallinna näituseväljak, mis tegutses tänasel Tornide väljakul 1930. aastate alguseni. Näituseväljaku peapaviljon kaheksakandiline rotund asus Nunne tänava ääres. Paviljonis on asunud ka rulluisutamise paviljon ja kino Rekord. 40-meetrise läbimõõduga vana paviljon hävis tulekahjus 1933. aastal. Praegu paikneb selle kohal Juhan Raudsepa 1935. aastal valminud skulptuur Naine vaagnaga.

Vaade linna näituseväljakule 1920. aastatel.

Pärast näituseväljaku kolimist kujundati ala 1930. aastatel ilusaks pargiks. Teise maailmasõja järel kandis see kuni 1961. aastani Stalingradi väljaku nime. Siis aga anti Tornide väljaku nimi. Nõukogude ajal asus keset parki omaaegse NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe, Tallinnas Volta tehases töötanud Mihhail Kalinini täispikkuses kuju.
Järgmisel laupäeval räägime Tallinna sadama põnevast ajaloost.

Nõukogude ajal seisis keset Tornide väljakut Mihhail Kalinini kuju. Terve Tallinna põhjaosa kandis aga toona Kalinini rajooni nime.