Insener Dresdenis: sakslaste ornung on kõigest stereotüüp


Insener Dresdenis: sakslaste ornung on kõigest stereotüüp
Kuvatõmmis

Kadi Varda on Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud ehitusinsener, kes käis Erasmusega Dresdenis tudeerimas. Erasmuse taskuhäälingus kirjeldab ta, miks soovis minna välismaale tehnikaülikooli, kuidas tema kursusel ei õppinud ühtegi sakslast, kuid õnneks kommuunikorteris elamine andis talle hoopis teistsuguse pilgu saksa kultuurile ja sakslastele.

Erasmus+ vahetussemester Saksamaal ei olnud Kadi jaoks esimene kord välismaal elada, sest ta oli juba gümnaasiumis ühe aasta USA läänerannikul õppinud. Ülikooli minnes oli tal selge, et ta soovib kindlasti veel välismaal elada ja näha uut kultuuriruumi: „Üks osa on see, mis sa haridusega saad, kuid teine osa on see, mis sa saad teises ühiskonnas elamisega. Kõige lihtsam ja käepärasem võimalus väliskogemuseks oligi Erasmus.”

Kadi valis Dresdeni oma sihtpunktiks tänu sealsele ülikoolile, mille uurimistööde ja -valdkondadega ta hästi kursis oli. „Minu eesmärk ei olnud minna näpud püsti pidutsema, mis võib samuti tore olla. Ma soovisin eelkõige haridusse panustada ning seetõttu oli mulle oluline ülikooli tase,” selgitab Kadi, kuidas kaalus erinevad võimalused hoolega läbi.

Kuigi ülikoolivalik oli põhjalikult läbi mõeldud, siis kolm päeva enne vahetussemestrile minemist ei olnud Kadil veel elukohta. Viimaks õnnestus tal saada tuba ühes suures kommuunikorteris, mis andis võimaluse saada hoopis teistsuguse vaate Saksamaale: „Seal olid mõned üliõpilased, mõned käisid tööl ja osad olidki elukunstnikud. See oli hea võimalus näha, kuidas sakslaste ornung on kõigest stereotüüp ja vabamat ning rõõmsamat elu elavad saksa noored oli tore kultuuriline nähtus.”

Seotud lood:

Ärge kahelge, kindlasti minge!

Insenerid lähevad Erasmusega välismaale õppima mõnevõrra vähem kui teiste erialade üliõpilased, kuid Kadi tõdeb, et tema tutvusringkonnas on siiski rohkelt insenere, kes on käinud välismaal tudeerimas. „Inseneriõpe on suhteliselt riigispetsiifiline, sest valdkonnas tegutsemiseks on vaja kutsekvalifikatsiooni ning lõpetamiseks on vaja läbida kindlad moodulid. Igas ülikoolis ei pruugi olla aineid, mida hiljem üle kanda või need ei pruugi olla keeles, mida sa väga heal tasemel mõistad,” toob Kadi välja mõned põhjused, miks inseneride seas ei pruugi Erasmus+ nii populaarne olla.

Kadil õnnestus Saksamaal võtta ka selliseid õppeaineid, mida Eestis ei õpetata: „Väga spetsiifiliselt klaaskonstruktsioonid, mida Eestis minu teada siiamaani nii spetsiifiliselt ei käsitleta. Kuigi see võib olla nii marginaalne siinses põhjamaises kliimas, siis oli see sellegipoolest huvitav ja silmaringi arendav.” Ta tõdeb, et Erasmuses õpitud ainetest on juba tänu sellele kasu, et inseneril peab olema väga lai silmaring. Kuigi ühel hetkel peab mingi suuna valima, siis võimalikult lai maailmapilt aitab heaks inseneriks olemisele kaasa.

„Ma olen 100% veendunud, et iga inimene, kes tahab modernses elus läbi lüüa, peaks astuma oma mugavustsoonist välja ja elama mingi aeg välismaal, et kogeda, kuidas sinu normaalsus ei pruugi olla kellegi teise normaalsus,” arvab Kadi ja lisab, „Erasmusega saad sa ideaalselt kogeda, kui erinevate maailmapiltidega on kasvõi sinu kaasõpilased.”

„Elus on vähe asju, mis nõuavad sinult nii vähe pingutust, aga millelt sa saad nii palju vastu! Täida need paberid ära, tee natukene uurimistööd ja see, mis sealt tagasi saad, on tohutu kogus positiivset emotsiooni, teadmisi ja silmaringi avardamist. Ärge kahelge, kindlasti minge! Kui aga kahtlus püsib, siis pange plussid ja miinused kirja ning näete, kuidas võita on rohkem!” lausub Kadi kokkuvõtteks.

Kuula Kadi kogemusest lähemalt Erasmuse taskuhäälingust Spotifys või Youtube’is — SIIN!

Kadi Varda. Foto: erakogu

Erasmuse blogis jagavad Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse õpirändurid oma lugusid laiast maailmast. Selleks, et ise õpirändama minna, leiad rohkem infot leheküljelt www.archimedes.ee.