Ilma kohvita üles ei saa? Nipid, kuidas sõltlasena reisidel hakkama saada


Ilma kohvita üles ei saa? Nipid, kuidas sõltlasena reisidel hakkama saada
Foto: Madle Timm

Meil kõigil on see üks sõber, kes ilma hommikukohvita kodust välja ei saa. Või voodist. Või isegi korralikult silmi lahti. „Kuidas magasid?" peale kuuled sa neilt vaid ebamäärast mühatust või halvemal juhul saad lihtsalt altkulmu põrnitseva pilgu osaliseks.

„Kohvi! Kohvi! Kohvi!” sa lausa tunnetad oma sõbra meeleheitlikku valu ja ahastust, ängistavat kutsungit. Ja siis — võtab ta vaid lonksu seda tumedat rüübet, kui juba tulebki päike välja, silmad löövad särama ja ta vaatab sulle otsa näoga, mis lubab arvata, et täna tuleb maailma parim päev. „Mida sa veel ootad? Tegudele!” hüüab ta ja näib justkui etteheitvat, et sa oled vaid pooleldi nii rõõmus, kui tema. Tuleb tuttav ette?

Nüüd tekib küsimus, mida teha selliste sõpradega reisil olles. Või iseendaga, kui juhtud samuti olema kohvinarkomaan. Tänapäeval pole see muidugi eriti suur probleem — kohvikuid leidub pea iga nurga peal, võta ja vali millist tahad. Pealegi on kohv vee ja tee järel joodavuselt maailmas kolmandal kohal. Halvemal juhul tuleb leppida lahustuvate kolm ühes isenditega, kuid häda korral võib ka nende kofeiinilaks su sõbra päästa.

Kellel probleem või hea kohvi isu tõesti väga suur, sel tasub juba sihtriik selle järgi välja valida. Näiteks toodetakse kolmandik kogu maailma kohvist Brasiilias — sealt tuleb aastas umbes kolm miljonit tonni kohviube. Loomulikult ei näita kohvi suurejooneline tootmine tingimata selle kvaliteeti. Nii võib imehead rüübet leida ka riikidest, mis kohviistanduste arvult nii väga silma ei paistagi, või hoopis sealt, kus ube osatakse lihtsalt meisterlikult röstida. Näiteks Itaaliast.

Seotud lood:

Sihtriikidega, kus kohvi toodetakse, võib ka alt minna. Näiteks kasvatatakse Filipiinide mägisemates piirkondades küll täitsa märkimisväärselt kohvipõõsaid, kuid röstitult-jahvatatult ja kuuma vee alt läbi käinuna ei pruugi maitse sind just kõige meeldivamalt üllatada. Ka kohalikud ise eelistavad pigem teed või lahustuvaid variante, kuid on oma kohvimaailma üle siiski ääretult uhked. Ja ega maitse üle saagi vaielda.

Lennukis suurt valikut pole - kohv on kohv. Foto: Madle TImm

Kes aga sõltumata reisisihtkohast tahab kindla peale välja minna, sel tuleks teha veidi eeltööd parimate kohvikute asukohtade välja peilimiseks või hoopistükkis kaasaskantava „kohvimasina” kohvrisse pakkimiseks. Ka Filipiinidel leidus mul kolleeg — hispaanlasest kohvigurmaan, kes lahustuvat jooki ei kannatanud silmaotsaski —, kes ei pidanud paljuks kanda kaasas oma kohvipuru täis kotti ja sõelasüsteemi, mis sobitus ideaalselt tema matkatassi peale.

Turul on olemas aga ka hulk termosesuuruseid kohvimasinaid, mille kerge vaevaga endaga kaasa saad võtta. Siinkohal võib igaüks endale sobiva leidmiseks teha kiire guugelduse, kuid lisaks hinna ja kvaliteedi suhtele tasuks valikul arvestada ka seda, kas masin vajab elektrit või patareisid või mitte, kui kaua kohvi valmistamine aega võtab, suurus ja raskus, vajamineva kohvipuru hulk ning kui lihtne on kogu komplekti puhastada (eriti oluline juhul, kui reisida näiteks seljakotiga ja kohtades, kus korralikule köögile puudub juurdepääs).

Hullumeelse pilgu kohvisõltlase silmis võivad häda pärast ära võtta ka lihtsasti kaasapakitavad šokolaadi kastetud kohvioad, kofeiinitabletid või muud krõbinad/lisandid, mis endas kofeiini peidavad.

Mis riigid on kohvijookide poolest sinu lemmikud?

Paremates hostelites võib leiduda isegi kohvimasin, tavalistes tuleb leppida pulbrikohvi või presskannuga. Foto: Madle Timm

Lugesid just Hulkurplika päevikute 81. osa.

Madle Timm on 26-aastane eestlanna, kes pärast mitmeid lühemaid rännakuid planeedi eri otstesse sai aru, et reisijumal (või kurat) on halastamatu ning tema küüsist on raske lahti rabeleda. Nii otsustas ta seljakoti pikemalt selga kleepida ja mööda ilma hulkuma minna.

Hoia silma peal ka hulkurplika tegemistel

blogis: https://wandersell.org/



Facebookis: https://www.facebook.com/wandersell/