Iga viies reisikindlustuse kahju on seotud pagasiga
Kanaaridel puhkust veetev Oliver otsustas randa minnes fotoaparaadi ja videokaamera hotellituppa jätta. kuid õhtul tabas Oliveri ja tema naist ebameeldiv üllatus: tuppa oli sisse murtud ning tuppa jäänud fotoaparaat ja videokaamera olid kadunud. Oliver lootis, et pagasikindlustus korvab kahju, kuid selgus, et nii see pole. Oliver polnud paraku pagasikindlustuse lepingu tingimusi korralikult läbi lugenu, kuid lepingu tingimustes oli kirjas, et tehnikat – olgu siis tegemist fotoaparaadi, videokaamera või sülearvutiga – ei tohi jätta valveta. Kui kaamerat või arvutit parajasti endaga kaasa ei võeta, tuleb see jätta hotelli lukustatud seifi või hoiuruumi.
„Sellisel juhul, kui pagasiga midagi juhtub, tuleks kindlasti kohe kindlustusega ühendust võtta. Saame siis öelda, kuidas vastavalt juhtunule oleks hea toimida,” soovitab Annika Mällo, ERGO isikukindlustuse grupi juht.
Kes läheb kindlustusfirmasse reisi puhuks kindlust tegema, sel soovitatakse reisikindlustus osta alati koos reisipaketi või lennupiletite ostuga. Mällo sõnul tasub pagasikindlustus teha igasuguse reisi puhuks, kaasa arvatud laeva- või autoreis Euroopasse.
Esmane vastutus lennufirmal
Kui rongis või laevas on pagas valdavalt reisija läheduses, siis lennusõidu ajal on suurem risk saada sihtkohta jõudes terve kohvri asemel katkine või kust mõned asjad isegi puudu. Pagasit kätte saades tasub alati üle vaadata, kas kõik asjad on alles. Kui on pretensioone, siis tuleb kindlasti pöörduda lennujaama pagasiteenindajate poole. Hoolimata sellest, et reisikindlustus katab pagasist transportimise ajal varastatud esemed, lasub esmane vastutus siiski lennufirmal. Mida aga paljud reisijad ei tea, et lennukis äraantava pagasi hulka jäetud tehnika ei ole üldjuhul reisikindlustusega kaetud.
„20% kõigist reisikindlustuse kahjudest on seotud pagasiga, esikohal on ikkagi tervise ja reisitõrke kahjud,” märgib Mällo. Võimalik, et pagasikahjude osakaal oleks suurem, kui kõik inimesed ostaksid endale reisikindlustusega ka pagasikindlustuse.
Suusahooaeg on algamas ja Mällo toob näite kliendist, kes läks suusareisile ning tema pagas (sh suusavarustus) ei jõudnud õigeks ajaks sihtkohta. Ta oli sunnitud suusad ning suusasaapad kaheks esimeseks päevaks rentima. Kuna tal oli valitud piisava suurusega pagasikindlustus (esmatarbekaupade hüvitis on kuni 25% pagasikindlustuse kindlustussummast), siis hüvitas kindlustus talle varustuse rendisumma.
„Pagasikindlustuse summa valikul tuleb lähtuda sellest, mis vääringus te isiklikke asju reisile kaasa võtate. Perega reisides tuleb arvestada, et kindlustuslepingus valitud pagasikindlustuse summa arvestatakse reeglina iga pereliikme kohta,” soovitab Mällo.
Hea teada: kuidas pagasit kindlustada?
Pööra erilist tähelepanu pagasikindlustuse välistustele ehk millal kindlustusseltsil ei ole kohustust hüvitist maksta. Selts võib kehtestada pagasile järelevalve ja hoiustamisega seotud erinõuded. Näiteks võidakse keelduda kahju hüvitamisest, kui videokaamera, kohver või pass oli jäetud autosse ilma järelevalveta või auto uksed ei olnud lukustatud.
Üldjuhul ei laiene pagasikindlustus lennukipiletitele, rahale, pangakaartidele, kunstiesemetele, antiikesemetele, toiduainetele, jookidele, klaasist või muust haprast materjalist esemetele, väärismetalle sisaldavatele esemetele, tööriistadele, koduloomadele jne.
Üldjuhul on spordivarustuse, näiteks suusavarustuse hüvitamisele kehtestatud hüvituslimiit. Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi võib maksimaalne hüvituslimiit olla 160 eurot, teise kindlustusseltsi tingimuste järgi aga 320 eurot.
Pagasi hilinemisel transpordiettevõtte süül võib kindlustusselts hüvitada hädavajalikele esmatarbekaupadele tehtud kulutused. Tähelepanu tuleb pöörata hüvituslimiidi suurusele, mis on ette nähtud ühe päeva kohta, ning ajalisele piirangule. Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi hakkab õigus hüvitisele kehtima pärast 4-tunnilist pagasi hilinemist, teise kindlustusseltsi tingimuste järgi aga alles pärast 12-tunnilist hilinemist.
Pagasi varguse või röövimise korral on kindlustuslepingus sätestatud konkreetne tähtaeg, mille jooksul tuleb toimunust kohalikule politseile teatada. Kindlustuslepingus on ka öeldud, kelle poole ja millise tähtaja jooksul veel pöörduda tuleb.
Pagasikindlustuse korral võib kindlustusselts nõuda enne kahju hüvitamist erinevaid tõendeid ja tšekke, nagu näiteks politsei tõend, transpordiettevõtte tõend vara kahjustumise või kadumise kohta, esmatarbekaupade ostmise tšekid jne. (allikas: www.minuraha.ee)
Artikkel ilmus EPL-i erilehes "Turvalisus ja Kindlustus", oktoober 2015
