Kuhu ma üldse kolida tahan? Mida ma seal tegema hakkan? Kas mul on uues kodukohas elamiseks ja töötamiseks viisat vaja? Kus ma kohale jõudes elama hakkan? Kui suured on kohapealsed elamiskulud? Kui kaua suudan ma end tööd otsides säästudest üleval pidada? Kust ma vajadusel arstiabi saan? — Need on arvatavasti vaid mõned paljudest küsimustest, mis seda suurt sammu tegevatel inimestel peas mõlguvad. Esialgu võib kogu selle informatsiooni kogumine ja seedimine üpris hirmuäratavana tunduda, aga kui aus olla, siis eks seda ole ka kolimine ise.

Välismaale kolides tuleb arvestada oma igapäevasest tugivõrgustikust ilma jäämisega. Pereliikmete, sõprade ja töö- või koolikaaslastega saab loomulikult ka interneti vahendusel pidevalt suhelda, aga välismaal elades puudub võimalus ilma pikemalt planeerimata ja ette teatamata lihtsalt kokku saada. Üha keerulisemaks muutub lähedaste igapäevaste rõõmude ja muredega kursis olemine. Suure vahemaa tõttu tuleb aja jooksul kõrvale jääda paljudest olulistest sündmustest ja sünnipäevadest ning võib-olla ka pulmadest ja matustest. Kõikideks tähtpäevadeks ei ole lihtsalt võimalik kohale minna nii ajalise, kui ka rahalise limiidi tõttu. Sellest tingituna jäävad osad inimesed paratamatult kaugemaks või kaovad meie eludest üldse. Välismaal tekivad aja jooksul kindlasti ka uued sõbrad, aga juba olemasolevate kallite inimestega sidemete säilitamiseks ja nende eludega kursis olemiseks tuleb järsku palju rohkem tähelepanu pöörata.

Üksinda välismaale suunduvad inimesed võiksid endale vähemalt alguses nii raha kokku hoidmise, kui ka sotsiaalse võrgustiku tekkimiseks korterikaaslased leida. Inimesed on oma loomult ikkagi sotsiaalsed olevused ja korterikaaslaste omamine aitab kindlasti üksindustunde tekkimist ära hoida. Hea õnne korral saavad korterikaaslastest sõbrad ning nende kaudu lisandub suhtlusringkonda veelgi rohkem inimesi. Välismaal elades tekib suure tõenäosusega ühtäkki ka harjumatult palju vaba aega, sest erinevatel vähem ja rohkem meeldivatel kohustuslikel sotsiaalsetel üritustel, nagu kõikvõimalike sugulaste sünnipäevadel ja lõpetamistel, ei ole enam vaja käia. Samuti ei sisalda õhtud enam selliseid tegevusi nagu emale arvutialase abi pakkumine, venna saabaste kingsepa juurest ära toomine või sõbrannaga talle uute teksaste otsimine. Selliseid tegevusi on meie eludes tegelikult väga palju ning me mõistame alles lähedastest eemale kolides, kui suure osa elust need moodustasid. Sellest aru saades võib küll natukene üksildane tunne tekkida, aga midagi ei ole teha. See on lihtsalt üks osa välismaale kolimisest. Maailmas ringi seiklemine nõuab paratamatult ka teatud ohverdusi.

Enne välismaale suundumist oleks mõistlik endale ka sinna minemise eesmärk selgeks teha. See aitab raskematel aegadel vastu pidada ja pea selgena hoida. Ilma suurte säästudeta on kindlasti kordades julgem ja lihtsam kolida, kui sihtkohas on keegi või miski ootamas. Olgu selleks siis juba olemasolev töökoht, ette broneeritud tuba kellegi korterist või mõni tuttav, kes sisseelamise perioodi alguses lahkelt enda diivanil magada lubab. Perega kolides tuleb lisaks töö- ja elukoha leidmisele mõelda ka laste kooli ja erinevate huviringide peale. Mina kolisin Hispaania pealinna Madridi 2017. aasta oktoobris mehe ja kassiga. Meil läks õnneks ja kohapeal ootas meid mehe töökoht, aga sellegipoolest osutus oma kodu leidmine keelebarjääri tõttu oodatust palju keerulisemaks ja aeganõudvamaks. See oli täiesti normaalne, et ühte korterit soovis mitukümmend inimest. Pelgalt esmamulje põhjal valis maakler koos omanikuga esimest ringist edasi pääsejad, kes pidid edastama enda viimase 3 kuu palgalehed, kehtivad töölepingud ja passide koopiad ning nende põhjal valiti õnnelik võitja paari päeva kuni nädalaga. Töökoha olemasolek andis küll teatava kindluse, aga sellegipoolest võttis sisse elamine omajagu aega. Meie otsustasime kohale minna 2 nädalat ette töösuhte algust, et selle ajaga endale kodu leida ja erinevad vajalikud dokumendid korda ajada. Esimeste asjadena oli vaja kiiresti pangakonto avada ning töösuhte alustamiseks taotleda välismaalase isikunumber ja sotsiaalkindlustuse number. Kui algselt tundus kaks nädalat piisav pikk aeg olevat, siis tegelikult jõudsime uude koju vaevalt enne töösuhte algust sisse kolida. Madridis on endale korteri leidmine Eestiga võrreldes lihtsalt kordades keerulisem ja aeganõudvam protsess.

Enne kolimist tuleks endale ka selgeks teha, millised hakkavad sihtriigi umbkaudsed igakuised kulutused olema ning kui kaua enda rahalisi vahendeid arvestades on ilma töökohata võimalik hakkama saada. Olenevalt riigist tuleks kindlasti arvestada ka keelebarjääriga. Mina näiteks ei uskunud, et Madridis elades ei ole võimalik praktiliselt mitte kuskil vaid inglise keelega hakkama saada. Keelebarjääri tõttu osutus nii endale kodu leidmine, kui ka erinevate vajalike dokumentide korda ajamine palju keerulisemaks, sest mitte kuskil lihtsalt ei räägitud inglise keelt. Terve Madridis elatud aja jooksul ei saanud ma kordagi loota selle peale, et mõni panga teller või arst inglise keelt räägiks. Tundub täitsa uskumatuna, aga paraku nii see on. Madridis on küll võimalik endale ideaalis ka inglisekeelne töökoht leida, aga neid on siiski vähe ja mõeldud pigem mõne kindla ala spetsialistidele. Hea inglise keele korral on loomulikult alati võimalus seda ka kohalikele õpetama hakata. Madridis on see noorte välismaalaste seas kusjuures väga populaarne.

Enne reaalse kolimise sammu ette võtmist tuleks kindlasti kodumaal ka kõikvõimalikud otsad kokku tõmmata. Olgu selleks siis töösuhte lõpetamine, üürikorteri ära andmine või vastupidiselt enda koju üürniku leidmine. Väga oluline on ka endale kallite inimestega enne lahkumist veel kokku saada ja koos kvaliteetselt aega veeta.

Kadri-Johanna reisiblogi leiad SIIT!