GALERII | Hingedepäeva eri: avasta Tallinna kõige erilisemaid kalmistuid
Paavst Gregorius IV oli see, kes aastal 865 otsustas hakata tähistama kõikide pühakute päeva iga aasta 1. novembril. Kuigi kõikide pühakute päeval mõeldi algselt märtritele, on täna keskpunktis lahkunute mälestus ning kõikide pühakute päev ja 2. novembril tähistatav hingedepäev on omavahel seotud. Hingedepäeval minnakse kalmistutele, kaunistatakse kalme astrite ja krüsanteemidega, pannakse põlema küünal hingevalguse ja igavese tule sümbolina. Täna on hingedepäevast saanud üle-euroopaline kristlik tähtpäev nimetuse all Festum Omnium Sanctorum.
1775. aastal rajatud endine vene õigeusuliste kalmistu on tuntud kui Aleksander Nevski kalmistu. Aastal 1856 lasksid Tallinna kaupmehed Aleksandr Jermakov ja Ivan Germanov ehitada kalmistule Aleksander Nevskile pühendatud väikese kivikiriku, mis hävis Nõukogude Vene pommirünnaku tagajärjel 9. märtsil 1944. Kiriku aseme lähedal on säilinud punastest tellistest kabelihoone. 1864. aastal avati seal eestlaste Vana-Kaarli kalmistu, kõik kokku umbes 28 hektarit, täna tuntud nime all Siselinna kalmistu.
Kalmistul ringi jalutades vanu puid praegu veel ehtivate kollaste lehtede all leiab rohkem kui 200 aasta jooksul sinna maetud kümned tuhandeid inimesi, nende hulgas arvukalt aja- ja kultuuriloos tuntud isikuid alates vene poeedist Igor Severjaninist, kes on loonud imelist luulet Eesti kohta, lõpetades Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II isa kalmu ja Jaan Poska perekonna matmispaigaga, kus toimus ka esimene riiklik matus Eestis.
Ette tasub võtta ka jalutuskäik endisel Kopli kalmistul, mis rajati Oleviste ja Niguliste koguduse kalmistuna 1774. aastal, kui Vene keisrinna Katariina II ja senati 1772. aasta ukaasiga keelati surnute matmine kirikute juurde ja elamute lähedusse. Alates 1951. aastast on alast saanud park ja täna on raske ette kujutada, et kunagi oli seal üle 30 kabeli.
1993. aastal võeti Kopli kalmistu looduskaitse alla ja 2002.- 2006. aastatel rajati sinna Kopli kalmistupark, kus kasvab mitmeid haruldasi puuliike nagu valge mänd ja hariliku jalaka kultivar „Pendula" - see on ainuke Tallinna haljastuses kasvav isend. Pargis on ka alpi ja siberi seedermändi ja umbes 350‑aastane tamm, mis kasvas seal juba enne kalmistu rajamist. Paljude sinna maetud baltisakslaste kõrval oli seal ühena vähestest eestlastest maetud ka Paul Pinna abikaasa Netty Pinna. Kõige kuulsam on aga ehk Ameerika õhupallisõitja ja langevarjur Charles Leroux, kelle hauamonumenti ehtis kuumaõhupall ja langevari. Täna meenutab halva ilma tõttu Tallinna lahel hukkunud aeronauti ausammas Pirita teel.
Et kalmistute tulevik ongi kalmistuparkideks saamine, arvab ka Ain Järve, Asutus Kadrioru Park juhataja, mille halduses on alates 1. juulist 2020 kõik Tallinna kalmistud.
Kes võtab aega kaunil sügisel minna avastama nii erilisi paiku nagu on Siselinna kalmistu või Kopli kalmistupark, leiab kalmude otsimisel abi kalmistuteregistri veebilehelt haudi.ee.
Vaata galeriid:
