Gruusia pealinnas kevadööl airBalticu lennuga maandudes on õhus lisaks soojusele ka paras annus kevadist uljust. Kella nelja paiku hommikul pole sellega muud peale hakata, kui lihtsalt mängu ilu pärast kaubelda poole võrra alla fikseeritud taksohind ja loota siis, et saate juhi, kes autos muusika põhja keerates lahtiste akendega läbi öiste Tbilisi teie hotelli ja väljateenitud une poole kihutab. Mina sain.

Hommik. Ikka veel unesegasena esimest piku linnale heites peegeldab päike pisikeste majade kohal kõrguva pilvelõhkuja seintelt imeliselt eredalt vastu ning ühtegi pilve, mis lõhkumist vajaks, ei paista kusagilt.
Õitseb. Õnneks on nii vähe vaja.
Kindel märk alanud kevadest on mõnusates sussides auto kallal nokitsev mees.
Grusiinide kaasaegseks rahvarõivaks olevad mustad nahkjoped (meestel) ja mantlid (naistel) saavad kevadel värvi juurde.
Värvilise lindiga ringi jooksmiseks pole vaja ühtegi põhjust peale kevade.

Ka kõige tagasihoidlikemate majade akendele tekivad ürdikastid.
Raamatukauplused on siin tänavatel tegelikult aastaringselt.

Kevad on ka suurepärane aeg, et lõpuks ometi haarata lipud ja korraldada mõni meeleavaldus mõnel päikeselisel väljakul. Ükskõik milline!
Kaunid puupitsidega majad on ehitud värvika pesuga, mille kiireks kuivatamiseks kevadtuuled oma parima annavad.

Isegi lagunevates majades leiab pilk täiesti ise üles midagi kevadiselt rohelist.
Kevade saabumisele on parim vaade mäe otsa seatud kujul, mis linnal kaitsva pilgu peal hoidma peakski.
Päike tungib ka kõige kitsamatesse sisehoovidesse.
Poeedid ja kassid täidavad sekunditega peaaegu kõik linna piiravatel küngastel olevad päikesepaistet nautivad pingid.
Lilled võivad kevade Hollandist kohale tuua muidugi ka keset talve. Aga need on Tbilisi aedade lilled.
Kevad pole tukkumiseks!
Cool, tõepoolest.