Kolmapäeva hommikul muidu toimuv poola keele tund jäi ära. See tähendas, et kolmapäeval meil tunde üldse polnudki. Sain magada hommikul nii kaua kui tahtsin. Pärastlõunal läksin ühika taga olevasse metsa jalutama, sest ilm oli nii ilus.

Korjasin samal ajal ka mõningaid lilli, et toas vaasi panna. Siis märkasin, et üks koer järgneb mulle, alguses ma ei pööranud sellele tähelepanu, aga siis hakkasin vaatama, kas näen omanikku ka kusagil. Aga ei näinud kedagi ja koer aina järgnes mulle. Siis sain aru, et ilmselt on ta kadunud.

Koer oli väga sõbralik, tuli ligi ja tahtis mängida. Õnneks oli tal kaelarihm, kus oli koera nimi, Shila, ja QR-kood omaniku andmetega.

Jalutasime temaga metsast välja Mokry Lug rongipeatuse lähedal olevasse parklasse ja helistasin omanikule. Ütlesin oma asukoha ja jäin ootama. Umbes 15 minuti pärast tuli omanik ja koer sai ilusti tagasi oma koju. Ise jalutasin tagasi ühikasse.

Delfi Tudengiblogi on sari, mille täidavad Erasmus+ või mõne muu programmi toel välismaale sõitnud Eesti üliõpilased ja kutseõppurid.