Aswetravel on kokku pannud esikümne, millised pealinnad pakuvad Euroopas parimat rannapuhkust. Tallinn oma Kalamaja rannaga pole sinna veel jõudnud, aga loodame, et aastate pärast on ka meil kesklinnas liivariba, kus klaasi jalga ei astu ning saab lamamistoolist laisalt saabuvaid kruiisilaevu vaadelda.

Esikümnesse kuulub Berliinis asuv Weissensee, mis pole küll lausa südalinnas. Kesklinnast tuleb järveranda jõudmiseks kulgeda sama palju kui Tallinnas Piritale (6 km Rosenthaler Platzilt). Kaldal on väike rannake ja ujumiskoht, mis on populaarne kohalike ümber järve elavate kortermajade elanike seas.

Berliin


Kopenhaagen on loonud neli puhtaveelist ujumiskohta (Havnebadet). Vesi on looduslikust mereveest eraldatud ja puhastatud. Populaarseim ujumiskoht asub Brygges. Rannahooaeg kestab augusti lõpuni.

Kopenhaageni Brygge rand

Stockholmi kaks parimat rannapuhkuse kohta kesklinnas on Långholmen ja Kristineberg. Muidugi on neid veel, sest saartel asuv südalinn on rannavõimalusi täis. Sodermalmi lähedal asuv Långholmen on väikesaar, kuhu tasub minna ka lihtsalt puhkama, kui bikiine kaasas pole. Seal asus kunagi vangla, mis on nüüd ümber ehitatud, liivarand on peresõbralik. Rannast avaneb vaade Kungsholmenile. Kristineberg kui mitteametlik ujumiskoht on populaarne kohalike seas.

Stockholm

Genf asub puhta mägijärve ääres ja oleks ime, kui sinna järve ujuma ei saaks. Bains des Pâquis on poidega piiratud ujumisalaga, selle hea asukoht keset linna tagab ka turistilikud vaated Genfile sel ajal, kui järves end jahutad. Võimalus on teha vettehüppeid ja süüa sealsamas kõrval asuvas restoranis.

Genf

Pariis on neist kümnest ehk kõige ootamatum pealinn rannapuhkuse jaoks. Rannad (Bains des Pâquis) ongi Prantsuse pealinnas kitsukesed - suvel veetakse Seine´i rannapromenaadile isegi liiv kohale, pakutakse lamamistoole ja dušše. Tehisliivaribad saavad palava ilmaga kiiresti ülerahvastatuks ning keeruline võib olla nii lamamis- kui istumisruumiga. Mõnes üles seatud rannas leiab isegi ujumisvõimaluse, õhtuti esinevad muusikud.

Pariisis muutub jõeäärne tänav suviti liivarannaks.

Blijburgi rand Amsterdamis on tehislikku päritolu. Linnarannale tüüpiliselt voolab rahvast suvel sinna palju. Samas ei tasu muretseda hilise lahkumise pärast - ühistransport viib ja toob. Õhtuti korraldatakse DJ-dega rannapidusid.

Amsterdam naudib elu.

Horvaatia pealinn Zagreb asub küll merest kaugel, aga järves ujuda saab ikka. Jarun on tehislik järveke linna läbiva jõe ääres, mis meenutab oma olemuselt veidi Anne kanalit Tartus. Järvel saab sõita paatide ja vesijalgratastega, kaldal on piknikukohti, korraldatakse festivale ja pidusid.

Zagreb

Helsingis pole rannamõnud samuti kaugel - Tallinki laevalt maha astudes jääb Hietaniemi vähem kui kolme kilomeetri kaugusele. Kes viitsib, käib selle maa ära isegi jalutades. Lastele on oma ala, suurematele leidub rannakohvikuid ja meelelahutust.

Helsingi Hietaniemi rand

Lissabonis saab jala ookeanivette pista - Costa da Caparica asub Tejo jõe suudmest lõunas. Tegemist on Portugali pikima rannaga, mille liivariba laiub katkematult ligi 30 kilomeetri pikkuselt ookeanirannikul. Seega peaks ruumi olema ka privaatsemaks rannanautimiseks, kui linnast kaugemale sõita. Ookeanilainetel saab surfata, lähedal asuvad ka kämpingud ja hotellid.

Lissabon.

Ateena asub poolsaarel, seega pole rannajoonega probleeme. Alimos on üks tuntumatest ja hinnatumatest, asub kesklinnast trammisõidu kaugusel lõunas. Ranna lähedal on hotelle, kaugus kesklinnast ligi 8 km. Suvel võib rannariba olla rahvast ummistunud, aga see on linnarandade puhul paratamatu.
Ateena.