ETTEVAATUST! 10 kõige hirmsamat haigust, mille võib reisides üles korjata

 (5)
ETTEVAATUST! 10 kõige hirmsamat haigust, mille võib reisides üles korjata
Foto: Kollaaž

Koroonaviirus on oma kiire leviku tõttu viimase saja aasta üks hullemaid. Kui see ühel ilusal päeval seljatatud saab (mis loodetavasti juhtub peagi!), tasub siiski reisides edasi ettevaatlik olla, sest hirmsaid haigused varitsevad meid igal pool. Siin on kümme haigust, millest iga reisihuviline võiks teadlik olla.

1. Dengue palavik

WHO andmetel haigestub maailmas igal aastal dengue palavikku 50–100 miljonit inimest, nendest poolel miljonil tekib dengue palaviku hemorraagiline vorm ja sureb 20 000- 25 000 inimest, enamasti lapsed.

Dengue palavik on levinud rohkem kui 100 riigis Vahemere idaosas, Aasias, Aafrikas, Lõuna- Ameerikas, Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkondades, kust reisijad toovad seda Euroopasse. Viirusnakkuse kohalikku levikut Euroopas on täheldatud Prantsusmaal ja Horvaatias. Viimane ulatuslik ja kõrge suremusega dengue palaviku epideemia Euroopas esines 1927-1928. a Kreekas.

Dengue viirusel on neli serotüüpi. Ühe serotüübi antikehad ei taga immuunkaitset teiste tüüpide poolt põhjustatud nakkuse vastu. Dengue palaviku läbipõdemisel tekkiv viirusevastane tüübispetsiifiline immuunsus on eluaegne.

Viiruste nakkusallikaks asulates on haiged inimesed ning troopilistes ja subtroopilistes metsades elavad ahvid. Dengue palaviku viirusi levitavad inimestele peamiselt Aedes aegypti emased sääsed, kelle hammustuste kaudu satuvad viirused inimese organismi. Viirusi võivad levitada ka Aedes albopictus sääsed.

Seotud lood:

Sääsed ründavad inimesi hommikul mõni tund pärast päikese tõusu ja õhtul enne päikese loojumist. Aedes aegypti sääsed on levinud näiteks Madeira saarel, kust nad võivad levida ka mandri-Euroopasse. Aedes albopictus sääsed on levinud Lõuna-Euroopa maades. See sääseliik talub hästi madalaid temperatuure. Inimeselt inimesele nakkus ei levi.

Kliiniliselt väljendunud haigusele on iseloomulik äge algus kõrge palaviku, pea-, liiges-, lihas-ja seljavaluga. Palavik püsib 6-7 ööpäeva. Algsümptomite järel ilmub üldine lihasvalu, iiveldus, oksendamine ja nõrkus. 3-5 ööpäeva möödudes tekib laigulis-sõlmeline või leetrite sarnane mitte sügelev lööve, mis algab rindkerelt ning levib näole ja jäsemetele. Haigus kestab umbes kümme päeva, paranemisperiood on pikk ja vaegustega. 5% juhtudest on haiguse kulg raske, kuid selle haigusvormi surmajuhte esineb harva (1%)

Liigu noolekesega edasi järgmisele lehele.