Eestlased tegid aasta jooksul 4 miljonit reisi - ja vajasid konsulaarabi 1656 korral
Välisministeerium, mis osutab konsulaarteenuseid 38 esinduses 43 eri riigis - lisaks 195 aukonsulit 83 eri riigis - pidi 2015. aastal muu töö hulgas välismaal hätta sattunud turiste aitama küsimustega seoses dokumentide kaotamisest vabaduse kaotamiseni rohkem kui 1600 korral.
See number kavas aastaga 13%, mis annab tunnistust sellest, et inimesed reisivad järjest rohkem - aga ka muutunud olukorrast maailmas.
"Kus eestlasi on, seal ka midagi juhtub," ei tahtnud Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa teha edetabelit riikidest, kus eestlased kõige enam sekeldustesse sattuvad.
Kõige rohkem vajatakse abi siiski Soomes, kus eestlasi lihtsalt on kõige rohkem. Kuidas kas järgmiseks tõuseb Venemaa või kipuvad dokumendid kaduma ja konflikid mõne liigse kokteili järel tekkima populaarsetes puhkusereiside sihtkohtades Egiptuses, Türgis või Tais, võib ainult oletada.
Dokumendid kadusid ära, raha sai otsa!
Keskmiselt saab aastas igal päeval alguse neli uut konsulaarabi juhtumit, millest 60% on seotud dokumentide kaotusega. Ülejäänud osa konsulaarabist on aga kirju maailm, mis pakub üllatusi igal päeval.
Teine kõige levinum põhjus, miks inimene reisil olles konsuli või aukonsuli üles, otsib on üsna lihtlabane - raha sai otsa. Vahel on pole reisijal raha üldse olnudki, põhjuseks lihtsalt seikluslik vaim, mis ära on väsinud, või siis oli ta näiteks sõitnud välismaale mõttega tööle asuda, kuid tööandja jättis oma lubadused täitmata.
Uljaste rahata seiklejate hulgas on just Euroopas ka palju haavatavatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi - nii pole konsulitele enam mingi üllatus, kui abi küsivad 14-15 aastased noored või psüühiliste probleemidega inimesed, kel eurotki kontole alles jäänud pole.
Olgu ka kohe öeldud, et ükski konsulaat ega aukonsul selle murega inimesele sularahapakki ei ulata. Küll aga tehakse kõik selleks, et inimene saaks ühendust Eestis olevate pereliikmete ja sõpradega, kes tavaliselt kojusõiduks vajaliku raha laenavad.
Kolmandal kohal konsulaadist abi palumise põhjuste hulgas on tervisega seotud juhtumid. Paljud eestlaste terviseprobleemid välismaal saavad alguse alkoholist, vähemad narkootikumidest - ning suur hulk on tavalised kukkumised ja tööõnnestused, milletaolisi võiks ka kodus ette tulla. Surmadega tegelemine pole konsulitele ka paraku midagi võõrast - möödunud aastal tuli tegeleda 75 surmajuhtumiga välismaal. Enamusel juhtudel on põhjuseks tervis, aga liiklussurmad pole ka ebaharilikud.
Kui mõni probleem saab lahenduse paarikümne minutiga, siis paariks aastaks võivad tööd anda juhud, kui dokumentide asemel kaotab inimene vabaduse - seda reeglina toimepandud kuriteo tagajärjel. Konsulid on näinud kõiki alates poevarastest, kes on näpanud pudeli alkoholi kuni juveeliröövlite ja narkoärikateni.
Your government is looking for you!
Tavaliselt heliseb küll konsuli või aukonsuli telefon, kui keegi abi vajab. Kuid Välisministeeriumi leheküljel oma reisi registreerinud inimesele osatakse appi minna ka siis, kui ta ise pole saanud või jõudnud abi paluda. Nii suudeti näiteks kiiresti tuvastada Indias kohalike kivirünnaku alla jäänud Eesti matkajad ja neile abi anda.
Hulga rohkem tööd oli aga Nepaali maavärina ajal, kui oli teada, et riigis viibib eestlasi, kuid mitte ükski (!) neist polnud oma sõitu registreerinud ega kontakte jätnud. Kuid üles leiti nad kõik. Ehkki kahe inimese puhul oli juba lootus kadumas, kuid üks juhuslikult Nepaalis viibinud Eesti diplomaat ja tema kohalik sõber olid juhuslikult paigas, kus arvati ka kaks rändurit olevat. Nepaallanne käis linna mööda ringi ja uuris, ega keegi pole juhuslikult kahest eestlasest kuulnud. Ta juhatatigi õhtuks nende peatuspaiga juurde ning võite ette kujutada eestlaste üllatust, kes koputuse peale ukse avasid ja kuulsid neile täiesti võõrast Nepaali meest neile teatamas: "Your government is looking for you!" (Teie valitsus otsib teid, inglise k)
