Eestlased maailmas, andke teada, kuidas sujub koju naasmine! Eestlased Kuubal: kriisikava missugune, inimesed paanikasse ajada!

 (694)
Kirjutage oma kogemustest ja muredest vihje@delfi.ee!

Seoses koroonaviirusega, mis on totaalselt halvanud ka rahvusvahelise transpordi, on mööda laia maailma kodumaale naasmist ootamas sadu, kui mitte tuhandeid eestlasi. Kirjutage meile oma üleelamistest vihje@delfi.ee.

Üle Euroopa ja osaliselt ka mujal maailmas tekib üha enam riike, kus rahvusvaheline transport on seiskumas, mistõttu on hädas ka inimesed, kes tahavad plaanipäraselt või erakorraliselt kodumaale naasta.

Toimetusele on juba praegu teada mitmeid perekondi Euroopas, USAs ja Lähis-Idas, kes püüavad saada kiirkorras pileti kodumaale. Kuna lennuliiklus on märkimisväärselt juba kokku tõmbunud, on pikkade maade läbimine muutunud äärmiselt keeruliseks.

Head lugejad, kui te olete ootamas pääsu kodumaale ja hädas, siis jagage teiste lugejatega oma kogemusi, soovitusi jne. Kui vaja, jagame inimeste murekirju välisministeeriumiga, et aidata igale kodumaale tulemist ootavale eestlasele kiirkorras mingi lahendus leida.

Kirjutage palun: vihje@delfi.ee.

Välisministeerium ootab kõigi hädaliste meile aadressil konsul@mfa.ee

Välisminister Reinsalu: Eesti riik teeb kõik endast oleneva
Välisminister Urmas Reinsalu paneb inimestele südamele, et reisimine muutub väga keeruliseks ja olud halvenevad reaalajas.
„Kui asukohariik on sulgenud oma piirid või ei toimi rahvusvaheline transport, võtke palun ühendust välisministeeriumi või Eesti saatkonnaga,“ rõhutas Reinsalu. „Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et tagada Eesti inimeste turvalisus ja töötame tekkivate hädaolukordadele lahenduste leidmisega,“ lisas ta.

Kuubal peesitavad eestlased: välisministeeriumist pole palju kasu olnud

Seotud lood:

Oleme mõndade eestlastega Kuubal puhkamas, peaaegu juba 2 nädalat. Koroonaviiruse paanika kodumaal algas 3-4 päeva tagasi. Kuna Kuubal on internetiga kehvad lood, kuulsime kriisiolukorrast läbi lähedaste sõnumite.

Kohe asusime ka tegutsema, et naasta koju võimalikult kiiresti - seni on olnud kõik tulutu. Samuti oleme uurinud välisministeeriumi välja hõisatud telefoninumbrilt, mis edasi. Vastus on olnud üpris lühike ja mitte edasiviiv: "Võtke ühendust lennufirmaga, meie ei saa midagi rohkem teha". Õnneks oleme olnud ise piisavalt nutikad. Osad meie lennud on tühistatud. Oleme proovinud leida alternatiive teiste lennufirmadega, et jõuda natuke lähemale kodule, kuid kahjuks kellelgi pole midagi pakkuda.

Meiega koos Varadero linnas on veel eestlasi, kel puhkusereis ostetud läbi ühe Eesti reisibüroo, kuid nemadki on infosulus ja segaduses.

Kodused kõik on paanikasse aetud. Kas tõesti see ongi Eesti eesmärk, ajada inimesed paanikasse - kriisikava missugune (iroonia).

Muidu elu siin Kuubal on mõnus, keegi pole paanikas ja riik toimib.

Tiina Kesk-Ameerikast: mõelgem häid ja armastavaid mõtteid... ning peskem käsi


Olen Guatemalas Atitlani järve ääres. Pojal külas. Asusin teele veebruaris ja siis ei olnud veel arusaama viiruse tõelisest olemusest. Polnud isegi kahtlust, kas minna reisile või jääda koju.

Tõde pandeemia ulatusest jõudis kohale paar päeva tagasi. Siinses armastust ja muretust täis hipikogukonnas pole paanikat tekkinud. Veel. Küll aga räägitakse kohvikus, kus hetkel kirjutan, et homsest on kõik söögikohad kinni.

Netist loen, et ka Guatemalasse on viirus jõudnud. Arvestades siinset madalat elatustaset ja meditsiini kvaliteeti, on võimalik, et nakatumise korral on arstiabi saamine kaheldava väärtusega.

Jääb üle vaid säilitada kaine mõistus, mõelda häid ja armastavaid mõtteid.... ning pesta käsi.

Olge hoitud.

Pettunud reisija Tenerifelt: kained ja praktilised nõuanded on teretulnud, plärtsatused ei aita kedagi

Saabusin täna, 16. märtsil läbi Londoni Tenerifelt. Kuni eilseni oli olustik Tenerifel nagu alati: palju rõõmsat rahvast pidu pidamas ja imelist 25-kraadist ilma nautimas.

Laupäeval, 14. märtsil jõudis ka sinnani poodide, restoranide ja muude kohtade (kaasa arvatud avalikud rannad) sulgemine. Veel eelmisel õhtul oli kõik tavaline, ent pühapäeval, 15. märtsi hommikul ärkasime suletud kummituslinnas, kus nõutud turistid tühjadel tänavatel hulkumas. Ja seda ka juhul, kui hotell lubas...

Sõitsime lennujaama, kus oli tohutult palju murelikke inimesi tunglemas, poed-baarid-kohvikud suletud. Meie lend Londonisse jäi vast 40 minutit hiljaks, maskidega varustatud oli umbes 10 inimest puupüsti täis lennukist.

Kõik oli rahulik, plaanipärane ja meeldiv, erinevalt väga lakoonilises ja nõudlikus toonis esitatud käratusest nädalavahetuse jooksul koju tulla.

Londonisse jõudsime hilisõhtul, tegime aega parajaks. Kell kolm varahommikul tehti lahti esimesed poed ja kohvikud, seal ei suleta esialgu midagi. Vapper Ryanair lubas meilitsi toimetada kõik nende vastutusel olevad isikud sihtkohtadesse ja ilmselgelt inglaste impeeriumikogemus on neile õpetanud rahu säilitama ka kriitilisemates oludes. Noh ja mis viga ka saart sulgeda, kui vaja peaks olema! Aga kõik oli rahulik, plaanipärane ja meeldiv, erinevalt väga lakoonilises ja nõudlikus toonis esitatud käratusest nädalavahetuse jooksul koju tulla.

Selliste loosungite hüüdjad võiksid reaalsusega arvestades ka teiste tundeid säästa, sest eralennukid on vähestel ja lennupiletite vahetamine/ostmine pole kaugel olles ka mitte kõige lihtsam. Hilisemad väljaütlemised muutusid juba tiba inimlikumateks - pöörduda esimesel võimalusel tagasi. Seda ilmselt ju ka enamik soovis, kuid alati pole soovide täitmine enese teha ning ootaks pigem asjalikku nõu ja abi.

Ausalt öeldes ei teki ka tahtmist sellisesse kärkivasse kohta tagasi tulla... Ehk, pika jutu mõte: kained ja praktilised nõuanded saatkondade telefonilt on teretulnud, plärtsatused ei aita kedagi. Eriti tahan kiita Ryanairi, kes säilitab sõbraliku meele ja toreda teeninduse ka kriisiolukorras.

Kainet pead ja kindlat meelt!

Liis Taimaalt: justkui oleksime kriminaalid, kuna läksime reisile

Oleme juba aasta aega rändamas olnud. Eestist lahkudes oli “koroonaviirus” miski, mis võiks võimalik olla vaid filmis ja poleks osanud sellist olukorda mitte kunagi ette näha. Kojutuleku pileteid otsisime juba jaanuaris, kuni lõpuks leidsime hea hinnaga piletid teekonnal Krabi-Oslo-Tallinn. Täna ongi see päev, mil oleksime pidanud Taist lendama hakkama ja juba homme oleksime jõudnud koju. Kõik läks aga hoopis teistmoodi.

Kui Eestisse jõudis koroonaviirus, sai selgeks, et meil on vaja koheselt Eestisse naasta. Üritasime võtta ühendust oma reisifirmaga Norwegian Air, et piletid kohe ümber muuta ja kasvõi kohe lennujaama minna ja koju lennata. Võimatu! Lennufirmaga võimatu ühendust saada ja täielik vaikus.

Kaasmaalased lubavad tõrvikutega lennujaama vastu tulla ja ei saa aru, miks keegi peaks hädasolijad aitama, sest "tegelikult nad ju ei ole hädas ja naudivad paradiisis päikest". Kõik süüdistavad ja mõnitavad.

Reisirõõm kadunud ja terve Tais oleku aja oleme lihtsalt hotellis olnud ja oodanud võimalust koju naasmiseks. Kontrollisin meie lende peaaegu iga tunni tagant ja hoidsime viiruse levikul pingsalt silma peal. Lootus ikka oli, et kuidagi ikka koju saab, aga reedel oli ka juba see kadunud: Norwegian Air tühistas Oslo ja Eesti lennu. Mingisugust teavitust selle kohta ei tulnud ja avastan selle info ise, kui sisestan oma lennu info nende kodulehe otsingumootorisse. Siiski oli jätkuvalt võimalik osta sellele samale tühistatud lennule pileteid! Lennufirmaga ikka ühendust ei saa.

Veebikonsul soovitas võtta ühendust lennufirmaga või helistada hädaabi numbrile. Kuna endal puudub kõnekaart, helistas sinna väga mures ema, ent asjalikku infot ei saa ka sealt. Läbi sai helistatud ka Tallinna lennujaama number ning saatsin Norwegianile mitmeid emaile ja sõnumeid isegi juba Facebook’i. Norwegian saatis mulle vastu mitmed emailid, et äkki soovin osaleda oksjonil, saamaks parema istekoha lennul Krabi-Oslo? Tee oma panus juba täna - viimane võimalus!

Kirjutasin taas veebikonsulile, kuna mure on suur ja nõutu on olla. Minu pass ei kehti enam kuus kuud ja viisa enam kaua ei kesta. Vastuseks saadetakse mulle Reisi Targalt Tai riigiinfo ja soovitatakse küsida raha lähedastelt ja perelt. Veebikonsul kirjutab, et kogu Euroopas on suur kriis ja sajad eestlased on samamoodi lõksus; kui saate, leidke endale uued lennud, aga see on ilmselt keeruline.

Täna siis läksime juba hommikul lennujaama juba teadmisega, et oma lennule me nii või naa ei saa, aga vähemalt saab ehk mingisugustki infot, kuidas koju saada.

Meie lend oli ülemüüdud ja rivi soovijatest oli äärmiselt pikk (nähtav artikli alguses ka videos - toim). Tundus, et iga istekoha jaoks oli lennule ostnud pileti vähemalt 3 inimest. Norwegiani töötajad kohale ei tulnud ja check-in’i pandi tegema Thai Airways'i töötajad. Kui Norra kodanik ei ole, siis lennule ei pääse! Raha ka tagasi ei saa. Põhilause, mida korrutati, oli ”NOT OUR PROBLEM!”.

Meiega keelduti rääkimast ja saime paberi, kus oli kirjas, kes Norrasse minna võivad. Maha jäid meiega koos soomlased, rootslased, ukrainlased kui ka muudest rahvustest inimesed. Kõigil vaid sooviks kuidagi koju pääseda! Kõik on nõutud ja midagi teha ei oska. Proovisime veel mitu korda rääkima minna, aga meid lihtsalt ignoreeriti, arvutist pilku tõstmata. Lend lahkus kõigi norrakatega. Koju me ei pääsenud.

Hetkel puudub täielik turvatunne ja teadmatus on suur. Selline tunne on, justkui oleksime kriminaalid, et oleme reisile läinud ning et see on meie enda süü, et siin oleme. Kaasmaalased lubavad tõrvikutega lennujaama vastu tulla ja ei saa aru, miks keegi peaks hädasolijad aitama, sest tegelikult nad ju ei ole hädas ja naudivad paradiisis päikest? Kõik süüdistavad ja mõnitavad. Tai terviseminister palub kohalikel kõigist valgenahalistest eemale hoida, sest väidetavalt nad ju ei pese ennast ja levitavad nende riigis koroonat.

Mingit toetust ei ole ja täiesti abitu tunne on. Kas osta uued meeletult kallid piletid ja riskida sellega, et ka need võidakse tühistada või oodata, kuni ehk olukord normaliseerub paari päeva jooksul nii paljugi, et koju saab? Aga mis siis, kui just läheb hullemaks ja Tai peaks näiteks ka kõik hotellid sulgema? Täielik must auk.

Norrast tulnud Kalle: riik toimib!

Käisin 9.-16. märtsil külas lähedastel inimestel ja ühtlasi ka suusareisil Norras, Tromsøs. Kasutasin Norwegian Airlines teenuseid - ei mingeid probleeme! Samas oli Gardemoenis tablool enamuste lendude taga "canceled".

Kiidan Tallinna Lennujaamas toimuvat viirusekontrolli: saabuvatel reisijatel tuli täita ankeet (tõsi, osa küsimusi on ehk üleliigsed, eesti kodaniku enamus andmeid on ju riik.ee andmebaasis), uste kohale on paigaldatud termokaamerad; kui need ei mõõda, siis tehakse seda eraldi tagapool, samas jagatakse ka selgitusi ja soovitusi. Kõikjal on käte desinfitseerimise vahendid. Riik toimib. Norras ei olnud peale hoiatuste esialgu midagi. Aga nii mõlemad lennukid ja ka Tallinn-Tartu buss olid pooltühjad.... Kuid homsest võib olukord olla juba teistsugune.

Anu Kaplinnas: ootame päikese käes, kuni olukord paraneb

Minul, eestlasel, on tagasisõidupilet 2. aprilliks Eestisse. Otsustasime norrakast elukaaaslasega, et siiski ootame siin päikese käes, kuni olukord stabiliseerub. Päike tundub olevat koroonale just mitte kõige suurem sõber.

Kauplused on tühjaks ostetud desinfitseerimisvahenditest. Üldist paanikat pole, sest maal, kus igapäevaselt elab miljoneid inimesi antisanitaarselt "townshipis", ei ole arvatav koroona nende meelest midagi hullu.

Katsume teha võimalikult palju sporti ja värskes õhus olla. Ja lihtsalt lugeda palju.

Soovin Eesti valitsusele tubli jätku. See, mis on otsustatud Jüri Ratase juhtimisel, on ainult kiitust väärt. Ainuke soovitus, alkoholimüüki ei peaks küll praegu Eestis piirama. Läbi sõdade ja raskete aegade on alati kange alkohol aidanud.

Soovime kõigile teile tervist ja tarka tegutsemist.

Ketlin ja Veikko Vietnamis: teravad pilgud on suunatud just turistide peale

Oleme hetkel puhkusel Vietnamis, nädalakese saime olla Hoi Anis ja edasi liigume Nha Trangi poole. Võib-olla on meid siin veel teisigi, aga teed ei ole veel ristunud.

Hetkel on olukord üldiselt rahulik. Murelikuks teevad kodused uudised. Hotellid siin on tühjad ja tänavatel liiguvad ka peamiselt kohalikud inimesed. Ise hoiame eemale rahvarohketest kohtadest. See pole eriti raske, kuna inimesi ei ole palju ringi liikumas.

Riigis on korraldus: kõik inimesed, sealhulgas ka turistid, peavad avalikes kohtades kandma maski. Neid jagati meil hotellis kõikidele külalistele tasuta. Desinfitseerimisvahend on vabalt kättesaadav avalikes kohtades - näiteks poodides, taksos. Ühes restoranis ei lubatud inimesi enne sisse, kui käed olid desinfitseerimisvahendiga üle puhastatud. Inimesi kontrollitakse ka teepealsetes kontrollpunktides. Taksoga rongijaama sõites peatas meid politsei ja suunas temperatuuri mõõtma. Kõik autod, bussid ja muud sõidukid, mis transportisid turiste, peatati kinni. Meie täitsime ankeedi, vastasime küsimustele, aga kohalike andmed kirjutati niisama valgele paberile üles.

Vietnamis on 100 miljoni inimese kohta 53 haiget (kellest 20 juba terveks saanud). Suurem osa haigestunutest on turistid. Sellest tingituna on mõned kohalikud ka teravad pilgud turistide poole suunanud. Kohe, kui maski ees ei ole, näidatakse sulle, et pane mask ette. Mõned isegi keelduvad teenindamast.

Meie võimalused koju tulla ei ole veel tänaseks selgemaks saanud. Loeme uudiseid ja oleme aru saanud, et tegelikult ei saa keegi meid aidata. Meie tagasilend on 25. märtsil, infot selle kohta, et lend oleks tühistatud või edasi lükatud, pole. Turkish Airlines’i lehel on info, et nemad lendavad. Lennufirmaga me ühendust saanud pole, et pileteid varasemaks tõsta. Uute piletite ostmine on tänaseks juba nii kallis, et ainus võimalus on loota Turkish Airlines’i peale. Niisiis oleme ootel ja lootusrikkad, et saame koju plaanitud ajal või varem, kui Turkish Airlines meid on valmis varem koju toimetama. Seniks hoiame rahvast eemale, püsime ise terved ja loodame, et kodused on ka terved.

Tervitused ja rohkem positiivseid uudiseid!

Lõksus Malaisias: istume hotellis ja ootame vastuseid

Meie 3-liikmeline seltskond jäi hetkel kinni Malaisia Langkawi saarele. Eriolukorrast Eestis saime teada alles Kuala Lumpurisse maandudes. Kuna Kuala Lumpuris juba on mõned viirusjuhtumid teada, otsustasime lennata tunni aja kaugusele Langkawi saarele, kus ühtegi juhtumit registreeritud ei ole. Helistasime ka Eesti aukonsulile Malaisias, kes kinnitas, et siin on turvaline. Jõudes Langkawile tuli meile lennufirmalt kohaliku aja järgi 6 tunnise etteteatamisega kiri, et lennud tühistatakse ning saaks lennata Singapurist Poola 6 tunni pärast, mis ei oleks olnud võimalik mitte mingi imega. Meie 14-päevane reis oleks pidanud lõppema koju sõiduga 25.03, kuid nüüd on selge, et seda ei juhtu. Eestis olev pere ja sõbrad lohutasid lausega, et Jüri Ratas on lubanud, et kõik eestlased saavad koju. See tundub nüüdseks paar päeva hiljem juba täiesti mõttetu lubadus. Välisministeeriumile oleme kirjutanud korduvalt, kuid mingisugust juhist või abi koju tulekul ei pakuta. Ei saanud kindlat abi uue lennumarsuudi koostamisel ega ka infot, kuna võiks lootust olla koju saada. Palutakse ainult võtta ühendust lennufirmaga, kes aga jääb meile täiesti kättesaamatuks.

Oleme väga pettunud, et kui reis oli registreeritud välisministeeriumis, ei öeldud päev enne, et eriolukord kuulutatakse välja. Ei suuda uskuda, et otsus võeti vastu minuti pealt. Ilmselt teati seda päev-kaks varem või oldi vähemalt selleks valmis. Seega oleks oodanud ka teavitust, et jätke reis ära. Oleksime seda kindlasti teinud.

Valitsuse pressikonverentsil lubatud asjad ei ole kooskõlas reaalsusega. Oleme murest murtud ning teadmatus koju sõidu osas on meie puhkuserõõmud tapnud juba ammu ning hetkel oleme lihtsalt kurvalt hotellitoas ning ootame vastuseid, mida ilmselt ei tule veel päevi.

Oleme saanud kinnitust, et Aasias on veel eeslaste seltskondi, kes ei saa koju ning on sama muserdatud. Loodame väga, et ministeerium saab aru meie olukorrast ja tegutseb selle nimel, et saaksime lähiajal koju. Meie seltskond on nõus katkestama reisi sekundipealt, kui on teada kindel marsuut, mis viiks meid turvaliselt koju.

Šotimaalt lahkumine sujub libedalt

Positiivseid kogemusi ka. Ma ei tea, kuidas muudest riikidest eestlaste kojusaatmine kulgeb, aga Šotimaa asjaajamisega oleme küll rahul. Šotimaa valiku võimalust ei anna, kõigil välismaalastel on karm käsk koju minna. Enne, kui minu seal koolis õppiv tütar välja saadeti, tehti talle kohapeal koroonatest ning anti kaasa dokument, et test oli negatiivne. Kohapeal oli suureks toeks ka Eesti saatkond. Lisaks organiseeris sealne kool talle kojusõidu (sh lennupileti).
Nii et kohe kodus, et igaks juhuks siiski 14 päeva rahulikult võtta!

Gruusiast saab napilt koju! Kurb, et saatkond ei aita

Oleme neljakesi Gruusias lõksus. Meie lend on Wissairiga tühistatud ja koju naasmine probleemne. Meiega võeti ühendust saatkonnast, küsiti, kus me Gruusias oleme ja teatati, et meie lend on tühistatud. Uudis ei olnud tore arvestades asjaolu, et saatkonna töötaja ütles, et ta ei saa kuidagi aidata ja samuti ei aita meid Eesti riik. Kõlama jäi ainuke soovitus: otsige ise lahendusi. Peale paari tunnist tulemusteta otsinguid internetis erinevate lennufirmade kodulehtedel tegimegi otsuse- peame jääma Gruusiasse. Jõudsime juba karantiini reeglid paika panna jne, kui leidsime uskumatu akna koju. Valgevene lennufirma Belavia lendab veel Tallinnasse, ostsime uued piletid Tbilisi Minsk Tallinn ja loodame, et nüüd tänase päevaga Belavia lende ei lõpeta. Kurb on asja juures see, et maksame riigile makse ja kui oleme hädas peame saatkonnast kuulma vastust, et Eesti riik ei aita teid. Samuti ei ole õiglane tuua koju inimesed Saksa Poola piirilt, aga teised mujal vaadake ise, kuidas hakkama saate. Riik peaks enda kodanike ikka võrdselt kohtlema, on täitsa olemas võrdse kohtlemise printsiip.
Meie oleme kõik terved, Gruusias hetkel õnneks veel üksikud haigestunud.

Dominikaani vabariigis perega lõksus. Neli tundi telefoni ooteliinil, välisministeeriumist abi ei tule


Minu lapsed, tütar, ta mees ja 2 väikest last on Dominikaanis. Nad pidid tagasi tulema USA kaudu, kuid lend tühistati. Laupäeval võtsid uue lennu Finnairiga koju, kuid lend toimub alles 20. Eile öeldi neile hotelllist, et lennud Euroopaga lõpetatakse. Helistasin mitu korda ise Välisministeeriumisse, et saada infot või abi. Ainuke soovitus, võtke ühendust lennufirmaga. Lennufirmaga pole võimalik hekel ühendust saada. Väimees oli telefoni ooteliinil 4 tundi.
Mina olen olnud juba hommikust saadik. Küsisin eile Välisministeeriumist, kas Teil pole siis kontakte Soome Välisministeeriumiga, vastus ei. Jääb loota, et Soome soovib oma riigi kodanikud koju tuua, siis ehk saavad lapsed ka koju. Meie riigi poolne abi null, soovisme vaid infot.

Viisa saab läbi, Hiinast peab lahkuma. Riigilt abi ei tule — Häbi, häbi, häbi


Minu abikaasa tütar elab Hiinas Weihai linnas. Soovis riigilt juba 2 kuud tagasi abi, kuid abi ei antud. Hiljem teatas riik, et mitte üks eestlane pole avaldanud soovi koju saada — valelik välisministeerium.
Nüüd saab viisa läbi ja hakkab õnne peale siiapoole tulema. Tunnen tõsist muret. Ma luban, et ma mitte iial ei võta valimistest osa, et toetada seda v*rdjapunti. Eesti valitsus on p*sk, saamatu, häbi, häbi.

Austria suusakuurortis karantiinis: kui uudised tulid, aeti kõik mägedelt minema ja linn oli täis paanikas turiste

“Kui neljapäeval oli veel teada, et saame hooajale rahulikult uueks nädalaks kriipsu peale tõmmata, andis Austria liidukantsler reedel teada, et leviku peatamiseks tuleb käsile võtta ekstreemsemad meetmed ja seda kohe,” räägivad Austria suusakeskuses St. Anton hooajatööd tegevad eestlased Marta ja Adam Georg, kelle töö ootamatult otsa lõppes, sest suusakeskus pandi viirusehirmus kinni.

Kui seal puhkavatel turistidel lubati lahkuda, siis kohalikud inimesed ja hooajatöölised, kes on viirusega paratamatult tööl olles rohkem kokku puutunud, jäävad kaheks nädalaks (kuni 28.03) karantiini ning pääsevad minema, kui selle aja jooksul sümptomeid ei kujune. “Kohe, kui uudised teatavaks tehti, aeti kõik mägedelt minema ja linn oli täis paanikas ning pakitud kohvritega turiste, praeguseks on turistid vist jõudnud pageda,” avaldab Marta.

Juba järgmiseks päevaks olid tänavad tühjemaks jäänud ja linnatänavatel seal võib kohata vaid karantiini jäänud inimesi. “Kõik asutused on kinni, aga pood peaks lahti püsima, seega nälga siin väikeses külakeses jääma ei peaks,” kinnitab ta.

Siiski on eestlastele öeldud, et ööbimiskohast tohib lahkuda vaid juhul, kui minnakse poodi, apteeki või koeraga jalutama ning ringi võib liikuda vaid koos nende inimestega, kellega koos elatakse ja maksimaalselt viiekesi koos. “Tulevatel nädalatel kavas palju lauamänge ja filme, matkama enam ei tiku, sest matkajaid ähvardatakse trahviga.”

Suusakuurortis lõksus olevad eestlased ebamugavust tunda veel ei oska “Võib-olla on pigem isegi kergendus, et ei pea lennujaamadesse trügima minema. Kuidas asi kujuneb, näeb juba tulevatel päevadel,” lisas Marta. “Kolmanda ringi inimestega me ilmselgelt praegu kokku ei puutu ja oleme ettevaatlikud.”

Viimase piletiga Jaapanist koju

Mu noormees viibib hetkel Jaapanis ning 19 märts on piletid võetud, et tagasi Eesti tulla. Need olid viimased mis ta sai. Järgmiseks kuupäevaks pakuti talle 24 märts, kuid piletid olid juba tervelt 2x kallimad. Probleeme hetkel pole esinenud, võib öelda lohutuseks, kuid piletid maksavad hingehinda ja iga päevaga lähevad aina kallimaks. Osad reisid jäetakse ära samuti.

Jään esialgu Keeniasse, piletid on väga kallid

Olen oma kuuekuulise Aafrika reisi lõpp-punktis ehk Keenias. Üleeile tuli Eestist teade, et kõik eestlased peaksid viivitamatult tagasi kodumaale naasma. Hakkasin koheselt uurima pileteid 16. märtsiks, aga paraku oli ainus variant Mombasast Tallinnasse lennata Turkish Airlines’ga, mille pilet oleks maksnud 1000€. Sellist väljaminekut ühe otsa pärast tegema ei hakka ja poleks ka hetkel võimalik.

Seega olen võtnud vastu otsuse jääda oma senisele lennuplaanile kindlaks (31. märts), mis suure tõenäosusega kas tühistatakse või muudetakse.

On tulnud teateid, et Keenia peatab kõik sisse- ja väljalennud 30 päevaks, seega on reaalne, et pean Keenias veetma nii mõnegi kuu planeeritust rohkem. Tunne on seni aga suhteliselt ohutu siin, kasutusele on võetud karmid meetmed kohe esimesest juhtumist alates, mitte nagu Itaalias ja mujalgi Euroopas.

Välisministeeriumile olen saatnud nii kirju kui üritanud helistad, aga vastust ei tule kusagilt, seega suhteliselt abitu tunne on selle koha pealt, aga saan muidugi aru, et koormus on hetkel suur.

Loodan, et paigale jääda on õige otsus ja et asjad leiavad lähinädalatel lahenduse.

Jään ilmselt õhtul Helsingisse kinni


Peaksin täna saabuma õhtul Helsingisse, taskus edasilennu pilet viimase lennukiga, mis saabunuks Tallinnasse peale südaööd. Aga Finnair on selle kahjuks tühistanud (Tallinna lennujaama infos ei kajastu). Sama saatus on veel mõnel peale südaööd saabuval lennul, millega reeglina saabuvad Eestisse vaid eestlased. Miks lennufirmad teevad nii, on arusaamatu, sest Eesti ei keela lennuliiklust, nagu seda tegi Läti, ja naasta soovivate reisijate nappust ei ole vist ka karta. Finnair peaks vähemalt pargipingi asemel hotelli pakkuma ja hommikul laeva peale panema. Hetkel pakutakse vaid raha tagastamist.

Eestlased Novatoursi paketireisiga Tenerifel: kui lugeda koduseid uudiseid, siis ega seal ka midagi head ei ole

Ülle ja Tarvo* suundusid 11. märtsil heas usus Novatoursi paketireisiga kaheks nädalaks Hispaaniasse, Tenerife saarele ning kuigi välisministeerium on andnud teate, et kõik eestlased peaksid esimesel võimalusel koju naasma, siis nemad seda hetkel veel teha ei plaani.

“Keegi ei ole meile öelnud, et meie tšarterlennud ei lenda ja vaatamata kõigele rõhutatakse seda, et need on ettevaatusabinõud, mis on Hispaania riigi poolt kehtestatud ja paanikat ei ole,” kinnitab Tarvo. “Veel ei ole ka kuskilt ilmunud infot, et keegi oleks siin haigestunud.”

Tarvo kinnitab, et nad hotellis päris kinni ei ole, sest nii mõnedki kohad, näiteks apteegid ja toidupoed, on avatud ning seal lubatakse neil jätkuvalt käia. Kuigi toitlustusasutused ja muud ärid on suletud, siis hotellis pakutakse turistidele jätkuvalt süüa ning vaba aja võib veeta basseini ääres puhates. Rand on suletud.

“Kui lugeda uudiseid, mis seal kodus toimub, siis ega seal ka midagi head ei ole ja teated on hoopis rohkem paanikat täis kui siin,” lisab Tarvo. “Me lihtsalt võtame asja nii, et meist ei sõltu midagi ja oleme rahulikud. Senikaua, kuni siin midagi ei ole, siis ei ole meil veel ka häda midagi.”

Eestlased on arvestanud võimalusega, et nad võivad pikemaks ajaks Tenerifele lõksu jääda, aga praegu, kui neile midagi räägitud ei ole, nad selle pärast väga pead ei vaeva. “Viimane info, mis reisikorraldaja kodulehel oli, on see, et tuuakse kõik plaanipäraste lendudega ära, aga see vist oli vanem info enne seda, kui välisministeeriumi muudatused tulid.” Ja Tarvo kinnitab, et kui peakski juhtuma, et nad jäävad saarele näiteks kuuks ajaks lõksu, siis elu Eestis seetõttu katki ei jää. “Elu läheb edasi,” naerab mees. “Aga praegu nii ei tundu juhtuvat, sest kui lennujaam on avatud ja tõenäoliselt on avatud, siis tšarterlennud toimuvad. Eesti võtab ju siiamaani oma inimesed vastu ja praegu meil paanikat küll ei ole.”

Tarvo ja Ülle kohalike hispaanlastega rääkinud ei ole, sest tihedalt asustatud turismipiirkonnas on neid lihtsalt väga vähe. “Meile on rõhutatud, et kaitsemeetmed, mis on seni vastu võetud, ongi sellepärast, et tõkestada viiruse võimalikku levikut.”

Aga miks paarikene üldse peale seda, kui Tenerifel oli juba üks viiruspuhang tekkinud, ikkagi reisile otsustasid minna? “See oli kunagi varem ja kui meie reis hakkas, siis reisibüroo ei öelnud midagi enam selle kohta,” selgitab mees. “Ega meil väga palju muid võimalusi ei oleks olnud ka, sest, kui me oleksime sellest reisist loobunud, siis keegi meile seda hüvitanud ei oleks. See üksikjuhtum, mis siin oli, oli juba lõpetatud ja kõik inimesed lasti ju minema.”

Tarvo jagab Reisijuhiga ka videot mööda tänavaid sõitvast politseiautost, kus sees istuvad korravalvurid inimesi koju kamandavad, aga mehe sõnul on see just kohalike inimeste kaitsmiseks, et nemad randa ja kuhugi mujale mõtlematult ei suunduks. “Muidu jah, väljas on rahulik, tänavad tühjad, erilist paanikat praegu ei näe. Hotellis toimub elu tavalises rütmis.”

Novatoursiga puhkusel viibiv paar seni suhelnud ei ole. “Kohapealne reisiesindaja meil siin on, aga temaga kohtusime viimati siis, kui toimus transfeer lennujaamast hotelli ja ka neljapäevases infotunnis, kuid seal oli kõik nii nagu alati. Mingisuguseid kohapealseid reise me õnneks ostnud ei ole, algusest peale tegime endale selgeks, et me ei hakka neid ostma, sest inimesed seal reisidel võivad olla erinevatest piirkondadest,” selgitab Tarvo.

Paarike laiutab käsi ja võtab olukorda rahulikult. “Küllap reisikorraldusfirma midagi välja mõtleb, kas toob meid varem ära või mida muud,” möönab Tarvo. “Kliima on hea ja las ta siis olla, kodus toas istuda on vist veel hullem.”

Hoiame hinge kinni, et Taist ikka koju saaks


Oleme perega Tais Phuketi saarel ja peaksime homme Finnairiga hakkama lendama Helsingisse ja sealt Tallinnasse. Praeguse seisuga andis Finnair teada, et hilisõhtune Helsingi-Tallinn lend on tühistatud. Kuidas me Helsigist koju saame pole teada, Finnair pakub ainult piletiraha tagastust. Jääb mulje, et Finnairi ainus huvi on tuua soomlased tagasi Helsingisse, aga eestlased vaadake ise kuhu ja kuidas, sest nagu teada, on mitmed Finnairi Helsingi-Tallinn lennud tühistatud ning paljud eestlased peavad vastu ööd otsima Soomes peavarju. Loodetavasti veel laevad sõidavad, kui ei, peab ise üle lahe ujuma. Ministrid paluvad koju pöörduda ja teevad Poola piiri ääres tsirkust, samal ajal mitmed eestlased palju lähemal lõksus. Hoiame hinge kinni, et Phuket-Helsingi lend ei tühistata.

Konsulaat pakkus "abi", et võib meie sõpradelt-sugulastelt raha küsida

Tulime Türki 7 märtsil, kui olukord Euroopas ei olnud veel sugugi nii halb kui praegu. Hetkel viibime Diyarbakiris lõksus. Esimesed lennud, mis pidid olema koju läbi Istanbul-Frankfurt-Helsinki on tühistatud. Lennufirma saatis automaatse meili, kus lubasid suure suuga meile uued lennud leida või raha tagastada, aga mitu päeva on möödunud, seega hakkasime uusi variante otsima. Kaks päeva tagasi (14.03) leitsime pileti Istanbul-Tallinn. Ostsin pileti endale ja sõbrannale, kokku 600€ + uued piletid Diyarbakir-Istanbul (Kõik siis kokku ca 800€), kuna meie algne lend pidi olema 17.03. Kuid kuna lennufirmade lehed on poolenisti maas, läks meie pilet süsteemi vea tõttu 16.08.2020, ehk siis viie kuu pärast. Võtsime kohe ühendust reisiagentuuriga, kes ütles et saame vahetuse teha, kuid peame peale maksma, kui sellega nõustusime oli järgmine vastus, et vabandust, aga meie poolt on nüüd piletid välja müüdud. Jooksime kohe lennujaama, et saada abi lennufirmalt endalt (Turkish Airlines), kuid ainus vastus oli, et kuna tegemist oli süsteemi veaga, siis nad ei saa meid aidata. Vahetada saavad, aga see oleks läinud kahe inimese peale veel tuhat eurot, mis raha meil kuskilt võtta ei ole. Pakuti uusi pileteid, ka tohutute summade eest. Helistasime konsulaarabi hädaabi telefonile, kus rääkisime oma loo ära. Meie probleem võeti koheselt töötlusesse ja öeldi, et nad leiavad selle raha ise, et meid koju aidata ja lubasid hommikul täpsema ülevaate olukorrast anda.
Hommikul saime meili: " Palun pingutage selle nimel, et piletite ostmiseks vajalik raha võimalikult kiiresti kokku saada, kaasaegsed suhtluskanalid (Facebook, Insta jne on kindlasti abiks). Välisministeerium teid rahaga kahjuks aidata ei saa, aga me saame aidata teil seda raha leida, kui te jagate meiega oma lähedasemate inimeste andmeid (nimi, mobiilinumber), kellega me saaksime suhelda ja teie jaoks raha küsida. "
See lõik on kopeeritud Ankara konsulandi kirjast meile. Raha lähedastelt saame me ise ka küsida ja oleme seda ka teinud, kuid see pettumus meie riigi suhtes, et aitame eestlased koju, kuid hädaolukorras pakutakse meile lihtsalt variant, et me võime siis ise teie lähedastelt raha küsida. Hetkese seisuga ei olegi meil koju saamiseks peaaegu mitte ühtegi võimalust, kuna oleme juba kõikide tuttavate käest raha küsinud, et saada neid pileteid, mis süsteemi vea tõttu läksid valele kuupäevale.
Loodan siiralt, et kõik eestlased jõuavad koju ilma selliste probleemideta ja et riik lõpetab tühjade lubaduste andmiste oma kodanikkudele.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 1. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis. Loe lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!